Euroala rahandusministrid murdsid eile Brüsselis päid selle üle, kuidas panna Kreekat pidama kinni varem kokkulepitud eesmärkidest – olukorras, kus Ateena eelarvepuudujääk ähvardab paisuda kahe eelseisva aastaga 15 miljardi euro suuruseks.
Kreeka eelarveauk käriseb järjest suuremaks
28. jaanuar 2014, 14:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu tõdes Eurogrupi esimees, Hollandi rahandusminister Jeroen Dijsselbloem, võtab Kreeka riigirahanduse revideerimine kreeditoride troikal (Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi töörühm) «liiga palju aega».
«See [troika inspektsioon] on kestnud juba septembrist-oktoobrist alates ja ma usun, et see on meie ja Kreeka valitsuse huvides, et asi saaks võimalikult kiiresti ühele poole,» vahendab New York Times Dijsselbloemi muremõtteid.
Kreeka on juba saanud kaks rahvusvahelist abipaketti ning seisab tänavu silmitsi 4 miljardi eurose puudujäägiga. Analüütikute sõnutsi on üha tõenäolisem, et tuleval aastal vajab Kreeka kolmandat, hinnanguliselt kuni 11 miljardi euro suurust abipaketti.
Samal ajal viibib Ateenas troika inspektorite meeskond, üritades jõuda selgusele, kas valitsus on järgmise rahaülekande vääriline.
Dijsselbloemi avaldusest reporteritele pärast rahandusministrite koosolekut võis pigem järeldada, et Kreeka ametnike ja troika inspektorite kõnelused on jooksnud ummikusse.
«Me oleme teinud üsna selgeks, et me ei tule selle [teema] juurde tagasi enne, kui [inspektorite] ülevaade saab lõpliku ja positiivse lahenduse,» ütles Dijsselbloem.
Mõttekoja Eurasia Groupi Euroopa-eksperdi Mujtaba Rahmani hinnangul jääb Kreeka tasapisi graafikust maha «kõigi oma eelarveliste ja struktuursete eesmärkidega».