Lõhkilaenamine ja võlgade eest välismaale põgenemine on väga levinud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võlanõustaja Ülle Schmidt ütles Postimehele, et kohtab iga päev inimesi, kellel on mitu kontot arestitud ja mitu kiirlaenu eri kohtadest. «Just praegu algab mul kokkusaamine ühe pensionäriga, kellel on viis kiirlaenu pluss kaks pangalaenu. Seda aga, et kasutatakse kiirlaenude saamiseks oma laste kontosid, vot seda ei ole ma varem kohanud. Kuulen esimest korda.»
Schmidt avaldas arvamust, et koguni pooled välismaale kolinutest on kiirlaenupõgenikud.
«Üha populaarsemaks muutuvad ka eraisiku pankrotid. Palju räägitakse ka elatisrahavõlglastest, aga nad on enamasti ka igale poole mujale võlgu. Kiirlaenuäri soosib ka varimajandust, mustalt töötamist, palga väljavõtmist sularahas. Meil on 100 000 inimest, kelle kontod on kohtutäiturite valve all. Seadus ütleb õnneks, et miinimumpalga ulatuses peab konto olema arestivaba, sellele lisandub veel ülapeetavate osa. Kui on kaks last, siis üle 500 euro peaks olema arestivaba.»
«Kiirlaenu on väga kerge võtta ja väga kerge pikendada. Esimene laen tuleb ja paljudel läheb sealt spiraalina edasi. Vaesus, töötus, ajutised raskused, tihti on need asjad, mis sunnivad esimesele laenule. Kohtan igasuguseid inimesi: noori, vanu, palju on venelasi. On ka nii, et keegi saab 18 ja sõbrad kohe õhutavad, et võta-võta. Mõned aastad hiljem aga on asjad kohtus, hakatakse klaarima. On ka palju ebamõistlikke kokkuleppeid ja ka ebamõistlikke kohtuotsuseid, kus oli näiteks 3000-kroonine laen, aga nüüd nõutakse tagasi 6400.»