Vitsur: turujõud jätkavad palkade ühtlustamist
25. mai 2010, 16:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur usub, et turujõudude mõjul jätkuvad eri tegevusalade palgad Eestis ühtlustumist.
Eri tegevusalade palgad on Eestis tasapisi ühtlustunud vähemalt 2003. aastast alates. Vitsuri sõnul on see loomulik tendents. Arenenud turumajandusega riikides on pankuri, kooliõpetaja ja kirjakandja palgad üksteisele tunduvalt lähemal kui Eestis, märkis ta.
«Eesti ei saa endale lubada luksust, et mingis valdkonnas inimesed massiliselt töötavad ebaproduktiivselt, aga produktiivse töö eest tuleb maksta korralikku palka. /.../ Tootlikku tööd näruse palga eest ei tee keegi,» selgitas Vitsur, mis paneb turujõude palkasid ühtlustama.
Ta arvab, et palkade ühtlustumine Eestis kriisi mõjul kiireneb. Siiski kulub veel aastakümneid, enne kui palgaerinevused kahanevad sama väikseks, kui need on n-ö vanas Euroopas, tõdes Vitsur.
Praegu on Eestis haridussektoris palgad ligi kaks korda madalamad kui finants- ja kindlustegevuses. Vitsuri sõnul pole sugugi utoopia, et õpetaja ja pangatöötaja palgad kunagi võrdsed on. «See peab nii olema,» kinnitas ta.« Ei ole vanas Euroopas ühtki riiki, kus gümnaasiumõpetaja saab vähem palka kui panga laenuosakonna keskmine töötaja. /.../ Väga edukates riikides makstakse isegi algkooliõpetajale sama palju kui panga keskmisele töötajale.»
«Eesti kõige suurem nõrkus ongi praegu see, et meil ei ole õpetaja elukutse praegu populaarne,» märkis Vitsur. «Sest õpetaja elukutsest sõltub tööjõu kvaliteet, selle produktiivsus ja meie rikkus.»
Vitsur loodab, palkade ühtlustumiseni viivad turujõud. «Ma ei oska ette kujutada, kuidas see saaks toimida,» vastas ta küsimusele, kas riik saaks ühtlustumist kiirendada, hakates reguleerima palkasid, mis praegu kunevad turul.
«Ainuke asi, mida riik saab teha, on hoolitseda selle eest, et Eestis läheks pedagoogikateaduskondadesse tulevikus kõige paremad gümnaasiumilõpetajad,» lausus ta. Vitsuri sõnul tuleb võimekaid inimesi motiveerida õpetaja elukutset valima.
Motivatsiooni ei tekita tema kinnitusel mitte ainult palk, vaid ka üldine suhtumine haridusse ja õpetajatesse. «Kuid palk on oluline,» rõhutas Vitsur. «Palk ei või olla naeruväärselt närune.»