Moody's langetas Eesti Energia krediidireitingu tasemele Baa2
21. jaanuar 2014, 18:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reitinguagentuur Moody's Investors Service langetas Eesti Energia krediidireitingut tasemelt Baa1 tasemele Baa2, samas jättes selle väljavaate stabiilseks.
Reitingu muutus on agentuuri sõnul seotud Eesti Energia äririski profiili muutusega, arvestades jätkuvat Baltikumi ja Skandinaavia elektrivõrkude integreerumist ja üldiselt madalat elektrihinna taset, ning väljakutseid, mis on esile kerkinud põlevkivist õli tootmisega.
Kuigi Eesti Energia reitingu aluseks on kontserni dominantne positsioon Eestis, vertikaalselt integreeritud elektriettevõttena, siis ettevõtte väike suurus ja CO2-põhine põlevkivist elektri tootmine piirab reitingut. Lühiajaliselt aitab Eesti Energia riskide hajutamise strateegia ettevõte tulu kaitsta madala energiahinna eest, lisaks võidab ettevõte praegu madalate CO2 hindadest.
Kuid Moody'se hinnangul võivad Eesti Energia põlevkivist elektrit tootvad varad aja jooksul nõrgeneda, kuivõrd turg integreerub üha enam Skandinaavia regiooniga, kus on laiapõhjalisem tootmisbaas. Integratsioon järgneb Estlink2 kaabelliini täis mahus tööle hakkamisele.
Baa2 reiting võtab arvesse Eesti Energia strateegiat, mis hõlmab ettevõtte põlevkivi-õli tegevusi. Moody'se hinnangul toovad need tegevused kaasa suuremaid riske kui ettevõte põhitegevus. Reitinguagentuur märgib, et ettevõtte plaanitud investeeringutel põlevkiviõli tootmise tehastesse eksisteerib teostamisrisk, nagu seda tõestab viivitused alates 2012. aastast Enefit280 tehase käivitamisel.
Moody'se hinnangul võib Eesti Energia pika-ajaliselt jätkata investeerimist põlevkiviõli tootmisesse, aga usub, et ettvõte jätkab kulutuste heaperemeheliku juhtimist ja kaalub bilansi parandavaid meetmeid kui peaks läbi viima olulisi investeeringuid.
Eesti Energia kuulub Moody'se riigiga seotud asutuste (GRI) reitingu määramise metoodika alla. Kuivõrd reitinguagentuur arvestab riigipoolse võimaliku abiga siis on antud reitng sammu võrra kõrgem kui Eesti Energia iseseisvalt pälviks ehk baa3.
Eesti Energia finantsprofiil on viimase paari aasta jooksul suurte investeeringute tõttu halvenenud. Kontserni investeerimisplaan on jätkuvalt kõrge, kuid siiski jäädes alla 2011 ja 2012 aastate tasem, kuna mitmed projektid on lõpule jõudmas. Kui ettevõte peaks otsustama veel investeerida põlevkiviõli valdkonda, võib negatiivne vaba rahavoog jätkuda keskmisest pika perspektiivini.
Reitinguagentuuri hinnangul ei ole ette näha, et Eesti Energia reitingut võiks lähiajal tõsta, arvestades et kontserni strateegiat, kasvavat põlevkiviõliga seotud tegevuste osatähtsuse kasvu ja madalaid tootmishindu.
30. september 2013 seisuga olid kontserni peamiseks võlakohustuseks eurovõlakirjad tagasimaksetähtajaga 2018 ja 2020 kogumahus 600 miljonit eurot. Kontserni netovõlg oli kvartali lõpu seisuga tasemel 575 miljonit eurot. Netovõlg/EBITDA suhe oli 2,1 ja finantsvõimendus 28 protsenti.
Eesti Energia krediidireitingud olid kolmanda kvartali lõpu seisuga stabiilse väljavaatega BBB+ Standard & Poors’ilt ja negatiivse väljavaatega Baa1 Moody’selt.
30. oktoobril sõlmis Eesti Energia Euroopa Investeerimispangaga (EIB) uue laenulepingu mahus 100 miljonit eurot.