Madalapalgalised unistavad 150 eurot suuremast palgast

Kristina Traks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurod.
Eurod. Foto: SCANPIX

Värskest Eesti tööandjate ja töövõtjate palgauuringu raportist selgub, et enamik (94 protsenti) töövõtjatest on valmis vahetama töökohta, kui põhipalk on küsitud tasemel.

Töövõtjate soovitud netopalk erineb saadavast palgast 34-40 protsenti, olles madalapalgaliste töötajate puhul 150-180 eurot kõrgem praegusest palgast, kõrgemapalgaliste puhul on vahe 400-500 eurot.

Samas ei ole töövõtjad loodetava palgatõusu suhtes kuigi optimistlikud – 45 protsenti neist arvab, et töötasu lähemal ajal ei muutu, 26 protsenti ei oska arvata, kas nende töötasu muutub. Palgatõusu suhtes on lootusrikkamad juhid ja spetsialistid, info- ja telekommunikatsiooni, õigusvaldkonna ja juhtimise ning äriteenuste töötajad. Võrreldes saadava palgaga on palgaootused protsentuaalselt kõrgemad seadme- ja masinaoperaatorite, sõidukite juhtide ning oskus- ja käsitööliste ametirühmas. Kõige väiksemad on erinevused ametnike rühmas.

Meeste palgad ja palgaootused on kõrgemad naiste omadest kõigis ametirühmades. Vanuserühmadest paistavad silma 25-44-aastaste kõrgemad palgaootused ning noorte (16-24) suhteliselt madalamad palgad ja palgaootused. Haridustaseme lõikes on kõrgharidusega töötajate palgad ja palgaootused keskmisest kõrgemad.  Piirkondadest on suuremad palgad ja palgaootused Tallinnas ja Harjumaal, mis sõltub pigem töö asukohast kui inimeste elukohast. Reeglina on suuremate organisatsioonide töötajate töötasud kõrgemad, aga on ka mitmeid keskmisest kõrgema palgaga näiteid väiksematest ettevõtetest ja asutustest.

«Töövõtjate palgaootusi mõjutab ühelt poolt kindlasti elukalliduse kasv. Kuna esmavajaduste katmiseks kulub järjest rohkem raha, püüavad inimesed oma elukvaliteeti säilitada ja see survestab ka palkasid. Samas oli hindade kasv loodetava palgatõusu põhjustest töövõtjate hinnangul alles viiendal kohal,» ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

«Kõige olulisem põhjus, miks töövõtjad arvavad, et nende töötasu võiks kasvada, on personaalne tööalane areng ehk töötajad tunnevad, et nad on töö valdkonnas paremaks muutunud ja loodavad, et tööandja tunnustab seda ka rahaliselt. Uuringu tulemused näitavad, et Eesti tööturg on üsna raha- ja karjäärikeskne. Parem põhipalk ja lisatasud on esimene põhjus, miks ollakse valmis töökohta vahetama, samuti on väga olulised erialase täienduskoolituse võimalused,» rääkis Seeder.

Kolmanda põhjusena, miks töövõtjad palgatõusu loodavad, on n-ö muutuste meeleolud, mida ka ajakirjandus on omalt poolt üles kütta aidanud. Teated statistilise brutopalga suurest kasvust, oodatavast palgarallist jms loovad mulje, et palk peaks pidevalt muutuma. Kuna tulemustasud ja teised muutuvtasud moodustavad mitmetel ametialadel olulise osa töötasust ja on kuude võrdluses üsna kõikuvad, peegeldub see ka brutopalga statistikas. Põhipalkasid korrigeerivad tööandjad siiski keskmiselt üks kord aastas, mõned ka harvemini, ning väga kindlatel põhjustel.  

Uuringu tulemused näitasid, et tööandjate kavandatud põhipalga kasv jäi uuringus osalenud organisatsioonides eri ametirühmades sagedamini 5-6 protsendi piiresse, aga oli ka üksikuid suuremaid korrigeerimisi. Peamiseks põhjuseks, miks tööandjad põhipalkasid korrigeerivad, on ettevõtte majandustulemuste kõrval tõusnud tööviljakuse kasv, aga ka palgaturul toimuv.

Palgainfo Agentuuri ja partnerite koostöös läbiviidud tööandjate ja töövõtjate palgauuringus osales 336 tööandjat ja 12 877 töövõtjat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles