Ettevõtjad ei soovi tööõnnetusi ja kutsehaigusi ise kindlustada
22. mai 2010, 11:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuses neljapäeval heakskiidu saanud eelarvestrateegias nähakse ühe võimalusena ette tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamine tööandja poolt. See tähendaks aga ettevõtjatele täiendavat maksukoormat ja on nende hinnangul ettevõtlust pärssiv.
Valitsuse arvates tuleks tööõnnetused ja kutsehaigused edaspidi kindlustada eraviisiliselt, kusjuures vastava kindlustuse peaks ostma ettevõtja. See peaks muu hulgas kaasa aitama, et ettevõtted tagaksid ohutu töökeskkonna.
Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi leiab aga, et seda ei saa tööandjate kaela panna, sest nende maksukoormus on Eesti riigis niigi juba väga kõrgeks aetud.
«Eks see ole kauplemise koht,» ütles Veskimägi. «Oleme nõus vaid siis, kui alaneb sotsiaalmaks. Praegu pandi ju nagunii haiguskindlustuse esimesed viis päeva tööandja kanda, las siis seda hakkavad töövõtjad ise tasuma.»
Veskimägi lisas, et haiguspäevade eest tasumise neelasid ettevõtjad alla puhtalt euro tuleku nimel ja rohkem maksma pole nad võimelised. «Üldine maksukoormus on meil niigi kõrge, kuhu veel?» küsis suurettevõtja.
Veskimägi avaldas kartust, et maksude ülemäära kõrgele tõustes hakkab osa ettevõtjaid kindlasti otsima, kuidas riiki petta, kas või näiteks ümbrikupalka makstes. «Töömeest ju petta ei saa,» nentis ta.
«Eks kindlustusfirmad näevad siin võimalust kasumimarginaale suurendada, ega nad muidu poleks juba pea kümme aastat selle nimel aktiivselt lobi teinud,» lisas Veskimägi veel ühe kahtlustuse.
Tööandjate keskliit on välja arvutanud, et tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamine tähendaks neile lisakoormust 2–2,5 miljardi krooni ulatuses. Veskimägi hinnangul on summa nii suur, et seda otsust ei saa mingil juhul teha tööandjatega kooskõlastamata.
Ka kütuseärimees Heiti Hääl ütles, et ettevõtjatele ei saa koormat lõpmatult lisada, ja kui seda jätkuvalt tehakse, käib ükskord kõva pauk. Hääle hinnangul on meie ettevõtjate maksukoormus juba praegu üks Euroopa kõrgemaid, mistõttu nende konkurentsivõime on pea olematuks kahanenud.
«Kui ettevõtlust tahetakse edasi tappa, siis aitab tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse ettevõtja kanda panek sellele kindlasti kaasa,» lausus Hääl.
Ta lisas, et juba käibemaksu tõusu oli raske üle elada, aga kuna ettevõtjad pärast seda siiski ellu jäid, siis katsetatakse nüüd nende taluvuse piiri edasi. Hääl hoiatas, et ettevõtjad on nutikad ja otsivad igas olukorras võimalusi ellujäämiseks, mistõttu võib ühe maksu lisamine teiste laekumist vähendada.
Rahandusministeeriumi selgitusel räägib riigieelarve strateegia siiski vaid kontseptsiooni väljatöötamisest ning sellest, et laual on võimalikud alternatiivid. Sellele peaks järgnema otsus, eelnõu ettevalmistamine ja menetlus ning alles siis saab asuda kindlustuslepingute sõlmimisele.
2009. aastal hindas rahandusministeerium riigi kulutuste suuruseks tööõnnetuses kannatanutele ja kutsehaigetele umbes 240 miljonit krooni, sh pensionikindlustuse kuludeks 52 miljonit ja ravikindlustuse kuludeks 103 miljonit krooni.
Tegelikud kulud on aga ilmselt tunduvalt suuremad, sest paljud tööõnnetused ja kutsehaigused hüvitatakse praegu üldhaigestumisena.
KOMMENTAAR
Jaan Marks
kindlustusmaakleri Marks ja Partnerid juhataja
Plaanil on oma head küljed. Kui tööõnnetus juhtub väikeses ettevõttes, vastutab see täielikult, ehkki kahjude korvamiseks raha pole. Mis näiteks saab, kui hukkub 30-aastane mees, kellest jäävad maha naine ja kaks last?
Praegu maksab riik toitjakaotuspensioni, mis on aga minimaalne. Kui sellisel juhtumil oleks peal korralik kindlustuskaitse, saaks nii lese kui laste normaalne elu jätkuda. Sama kehtib invaliidistumisega kaasneva hoolduse kohta.
Viimastel aastatel on päris paljud tööandjad hakanud ise oma töötajaid tööõnnetuste vastu kindlustama. Eriti on selle vajadust mõistnud tööstusettevõtete juhid.
Mõnekümne tuhande krooni eest aastas on võimalik saada ju miljonitesse kroonidesse ulatuv kate ja see võimaldab rahulikult magada. Kutsehaigustega on asi veidi keerulisem, sest neid on raskem defineerida. Kohustuslik kõiki haarav kindlustus kaitseks igal juhul kõiki töötajaid.
Loomulikult teeniksid selle pealt midagi ka kindlustusseltsid, kuid riik peaks tegema järelevalvet tariifide üle ja hoolitsema selle eest, et ei tekiks monopoli.