Tallinna Sadam korraldab konkursi nelja parvlaeva ostuks Saaremaa ja Hiiumaa liinidele
16. jaanuar 2014, 00:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusministeeriumi arvutused näitavad, et riik võiks nelja parvlaeva omanikuna aastas kokku hoida umbes 8 miljonit eurot võrreldes nende summadega, mida täna makstakse Vjatšeslav Leedo laevaäri toetuseks.
Nädala pärast teisipäeval, kui toimub järgmine Tallinna Sadama nõukogu koosolek, kuulutab nõukogu tõenäoliselt välja konkursi nelja parvlaeva ostmiseks Saaremaa ja mandri vahelise ühenduse jaoks.
Sadama nõukogu liige Tiit Riisalo (IRL) selgitab, et nõukogul on käes majandusministeeriumi ettevalmistatud hankedokumentide pakk, aga et eelmisel koosistumisel (aasta lõpus) kerkis selles suhtes üles rida küsimusi, jäi konkurss tollal sellepärast ka välja kuulutamata. Nüüd, kui küsimused saavad vastuse, saabki praamide ostmisel astuda järgmise sammu – konkursi korraldamise.
Kui aga kõiki nüansse ikkagi ei suudeta täpsustada, siis võib formaalne otsus veel nihkuda paari nädala võrra. Samas lisab Riisalo, et tekkinud küsimused ei ole strateegilist laadi, pigem juriidilistehnilised nüansid. Oluline on see, et tähtsad asjad on ära otsustatud. Esiteks see, et riik tõepoolest ostab praamid. Et see ei ole enam jutt stiilis «peaks», «võiks» või «riigil on plaanis».
Teiseks, tehingu teeb Tallinna Sadam, kellest saab ka uute praamide omanik. Veel pool aastat tagasi oli küsimus lahtine, räägiti näiteks ka riigiettevõttest Eesti Loots ja sellest, et nemad võivad saada laevade omanikuks. Ja kolmandaks, ostetakse neli, mitte kolm praami.
Postimehele teadaolevalt on majandusministeeriumis praamiostu teemal käinud juttu ajamas ka Vjatšeslav Leedo ja tema esindajad. Leedo, kelle ettevõtted opereerivad praegu Saaremaa praamiühendust ja keda ajakirjanduses on seostatud ka käigusolevate praamide omanikeringiga, mure on selles, et kui riik korraldab praamide ostuks hanke, kas siis tema praamid kvalifitseeruksid konkursitingimustele.
Võib ju teoreetiliselt ette kujutada kättemaksuaktsiooni stiilis, et kuna riik ja Leedo on tihti tülitsenud praamidotatsioonide suuruse pärast, siis nüüd teeb ministeerium tagasi ja koostab konkursireeglid, kus Leedo oma praame pakkuda ei saakski. Sellist asja siiski ei tule. Kindlasti on ka Leedol võimalus.
Pigem ehk olekski kõige soositum «hundid söönud, lambad terved»-variant, kus Tallinna Sadam teeb praamikonkursi, mille lõpptulemusena ostetakse Leedo käest praamid (lisaks tellitakse/ehitatakse üks uus praam). Mingit garantiid ministeerium ja sadam samas loomulikult Leedole anda ei saa. Lõppkokkuvõttes sõltub asi ikkagi hindadest ja pakkumistest, mis konkursile esitatakse.
Kolm päeva tagasi riigikogus esinenud majandusminister Juhan Parts ütles, et majandusministeeriumi andmetel ei ole kasutatud laevade turul ühtegi sellist parvlaeva, mida saaks kasutada Saaremaa ja Hiiumaa ühenduste tagamiseks ilma, et neid laevu oluliselt ümber ei ehitata. Partsi sõnul on asi selles, et üldreeglina ehitatakse laevad konkreetsetele liinidele ja nii ehitati konkreetselt Saaremaa ja Hiiumaa vajadusi arvestades ka praegu käigus olevad Leedo laevad.
Muuhulgas on see ka sõnum, et Leedo laevad sobivad ja kui konkurss käima läheb, on Leedo teretulnud oma laevu pakkuma. Samas viitas Parts oma riigikogu ettekandes ka tähtaegadele, andes mõista, et kui vaja, jõuab riik (Tallinna Sadam) uued laevad ka ehitada. Ehk et kui Leedo pakub konkursil head hinda, siis saab ta tehingu, kui keegi teine (nt mõni laevatehas) aga pakub soodsamalt, tellib Tallinna Sadam laevad sealt.