Riigihankelepingute muutmine läheb oluliselt lihtsamaks
14. jaanuar 2014, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uued Euroopa Liidu riigihangete direktiivid toovad kaasa mitmeid uuendusi, ühe olulisema muudatusena läheb lihtsamaks hankelepingute muutmine.
Kehtivad direktiivid hankelepingute muutmisest midagi ei räägi, kuid praeguseks on erinevate Euroopa Kohtu lahendite kaudu jõudnud ka Euroopa Komisjonini vajadus hakata hankelepingute muutmist reguleerima.
Eesti enda seadus sätestab praegu, et hankelepingut võib muuta, kui muutmise on tinginud objektiivsed ja hankijale ettenägematud asjaolud ning hankelepingu muutmata jätmine seaks ohtu lepingu täitmise. Hankelepingute muutmine on Eestis seega hetkel väga keeruline ning tõi eriti kriisi ajal ehitussektoris kaasa mitmeid vaidlusi.
Uus direktiiv näeks ette, et kui muudatuse väärtus on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast ja näiteks ehitustööde puhul jääb alla 15 protsendi lepingu esialgsest maksumusest, võib hankelepingut tulevikus muuta ilma täiendavate piiranguteta. Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõuniku Evelin Karindi-Kase hinnangul on tegemist väga praktilise muudatusega, mida hakatakse kindlasti palju kasutama.
Uued direktiivid toovad kaasa ka muutusi hankele kvalifitseerumise osas. Põhiline muudatus seisneb selles, et esialgu, kui pakkujad oma pakkumise esitavad, ei pea nad enam kvalifitseerimise tõendamiseks vajalikke dokumente esitama, vaid piisab omakäelisest kinnitusest ning vajalikud dokumendid ja tõendid peab lõpuks esitama ainult edukas pakkuja.
«Muudatuse eesmärk on pakkujate halduskoormuse vähendamine, kuna just suurte hangete puhul on praegu kvalifitseerumise tingimused väga kõrged ning dokumente ja tõendeid oma tingimustele vastavusest tuleb tuua väga mitmest kohast,» selgitas Karindi-Kask.
Europarlament asub küsimust arutama ja hääletama sel nädalal.