USA senat kiitis eile õhtul heaks ulatuslikud finantsregulatsiooni reformid, mis võimaldab president Obamal neile seaduslik jõud anda ja suruda suurpankadele peale põhjapanevaid ümberkorraldusi.
Senat kiitis heaks Wall Streeti reformi eelnõu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Demokraadist panganduskomitee esimees Chris Dodd sai oma võidu kätte pärast seda, kui neli vabariiklast eelnõu kasuks oma hääled andsid. Vastu hääletas kaks demokraati. «Seis» jäi 59-39.
Eelnõu, mis on oma olemuselt valitsuse reaktsioon finantskriisile, keelab hoiuasutustel omakapitaliga kauplemise, loob klientide kaitseks krediidiinstrumentide müüki valvava büroo ning annab valitsusele volitused süsteemselt olulised firmad kriisi korral üle võtta.
Nüüd on kongressiliikmetel viimane võimalus kauplemiseks ja finantstööstusel palavikuliseks lobitööks, kuni senati eelnõud mullu esindajatekojas heaks kiidetud versiooniga ühtlustama hakatakse.
«Käesolevaga on nii esindajatekoda kui senat kiitnud heaks tugevad eelnõud, mis on mõeldud tarbijate kaitseks, piiramaks suurte finantsasutuste riskivõimalusi ja adresseerimaks probleeme, mis on seotud selliste pankadega, kes on enda arust liiga suured, et läbi kukkuda,» ütles oma pressiteates USA rahandusminister Tim Geithner.
«Nüüd seisab meil esindajatekojas ja senatis ees konstruktiivne koostöö, et kujundada välja mõistlik ja heaperemehelik seadus, mis tugevdab Ameerika finantssüsteemi ja aitab meil jätkuvalt globaalmajanduses konkurentsivõimeliselt ja uuendusmeelselt kaasa lüüa.»
Pangad hoiatasid eile, et eelnõu mõjusid võis turgude rappumisest juba selgesti välja lugeda. Eravestlustes möönsid ka mõned regulaatorid, et torm turgudel on osaliselt ka senati mahhinatsioonide tagajärg.
Kõige rängem hoop jäi suurimatel pankadel eile küll saamata, kuna vabariiklastel õnnestus nurjata hääletamine muudatuse üle, mis lisanuks eelnõule karmi «huvide konflikti» klausli ja muutnuks veelgi rangemaks omakapitaliga kauplemise keelu.
Küll aga õnnestus senatil suruda läbi ettepanek jäigem sõnastus edasiste arutelude käigus siiski kasutusele võtta, mis jätab kõik veel lahtiseks.
Keerukam on olukord sättega, mis nõuaks pankadelt krediidikindlustuse äri eraldamist põhitegevusest. Pangad, keda siinjuures toetavad ka USA keskpank ja riiklik deposiidikindlustus, hoiatavad, et see mõjub turgudele destabiliseerivalt.
Võib-olla jäetakse see säte edasiste kõneluste käigus kõrvale või muudetakse sõnastust, kuid nii pangad kui mõõdukamad poliitikud hoiatavad, et sellises Wall Streeti vastases atmosfääris ei ole miski enam kindel, kuna kumbki partei ei taha astuda samme, mida avalikkus pankadele kasulikuks võiks pidada.
«Mitmetel neist negatiivsetest sätetest ei ole finantskriisiga midagi pistmist. Nad võivad ju rääkida, et see on Wall Streeti eelnõu, kuid tavalistele pankadele, kes kriisiga üldse seotud ei olnud, teeb see palju paha ning nende käed majanduse toetamiseks on seotud,» ütles Ameerika pankurite assotsiatsiooni juht Ed Yingling. «Lubati küll reforme, mille vajalikkuses ei kahtle ju keegi, kuid midagi läks siin kohutavalt valesti.»
Pangandussektori lobitöö keskendub nüüd otseselt esindajatekoja finantsteenuste komitee esimehele Barney Frankile, kelle reformiversioon ei näinud ette omakapitaliga kauplemise keeldu, nii tugevaid piiranguid derivatiividele ega pannud pankadele klientidega suhtlemisel initsiatiivi halvavaid kohustusi.
President Obama ütles eile, et tema eesmärk ei ole panku karistada, vaid kaitsta majandust ja Ameerika rahvast uute kriiside ja vapustuste eest.
Copyright The Financial Times Limited 2010.