Kümme põhjust, miks alluvad sind vihkavad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhilt oodatakse, et ta ka vahest «käed mustaks» teeks. Pilt on illustratiivne.
Juhilt oodatakse, et ta ka vahest «käed mustaks» teeks. Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Su alluvad vihkavad sind. Jah, nad ei näita seda välja, sest sa maksad neile palka. Kuid nad lähevad õhtuti koju ja räägivad kõigile, kui kohutav ülemus neil on ning kui sa midagi olukorraga ette ei võta, esitavad lahkumisavalduse.

ThoughtLeaders toob ära kümme põhjust, miks töötajad oma ülemusi ei salli ning ideed, kuidas seda olukorda muuta:

Sa ei oska asju tähtsuse järjekorda seada. Sulle tundub kõik ühtviisi tähtis. Sellise suhtumisega võtad sa oma meeskonnalt võimaluse vähemolulistele asjadele «ei» öelda ja kõige tähtsamale keskenduda.

Et olukorda parandada, kirjuta kõik ülesanded üles, millega su inimesed parasjagu tegelevad. See järel kategoriseeri need tähtsuse järjekorras. Ainult iga kolmas ülesanne peaks liigituma kõige tähtsamate tegevuste kategooriasse.

Sa kohtled oma inimesi nagu mutreid. Sa tead ainult nende nime ja mitte midagi rohkemat sa neist ei tea ega tahagi teada. Selline kohtlemine paneb inimesed tundma end mutrikestena.

Sa ei seisa nende eest. Millal on viimati mõne oma töötaja eest välja astusid? Kui sa seda ei tee, kaotad ka nende usalduse.

Lahenduseks pole muud, kui aja oma selg sirgu ja kosta oma töötajate eest, kui seda on vaja teha.

Sa räägid neile ilusat juttu töö ja eraelu tasakaalus, kuid käitud vastupidiselt. Räägid sellest, kui väärtuslikud on nädalavahetused ning kuidas inimesed peaks neid oma perega veetma. Ise saadad samal ajal oma töötajatele pühapäeva pärastlõunal e-kirju.

Oled pidevalt pinges. Närvilisus ja stress on nakkav. Kui sa oled pidevalt pingeseisundis ning keegi pole sind kunagi näinud siiralt rõõmustamas, siis ära imesta, et samasugused närvilised on ka su töötajad.

Sahmerdad pisiasjade kallal. Sa tead iga pisimatki detaili oma töötajate ülesannetest ning sind võib nimetada kontrollifriigiks. Sa ei anna inimestele otsustamisvabadust.

Tõmbu parem tagasi. Las nad teevad mõned vead, see pole veel maailma lõpp, sest päeva lõpuks nad õpivad nendest.  

Sa oled pugeja. Kui möödub sinu enda ülemus, tõmbud sa küüru selga ja üritad talle igati meeldida. Sinu meeskond vihkab sellist käitumist ning see on neile signaaliks, et ka nemad peavad sinuga samamoodi käituma.

Sa kohtled oma inimesi nagu seeni. Tõlge: hoiad neid pimedas ja toidad jamaga. Ehk et sa ei pea vajalikuks jagada infot, mis puudutab neid, vaid annad neile seda vaid näpuotsaga niipalju kui ise vajalikuks pead. Selline suhtumine on suurepärane pinnas kuulujuttudeks ja asjatuks hirmuks.

Sina juba oma käsi mustaks ei tee. Oled suurepärane tööülesannete jagamises. Aga kas sa ise ka seda tööd oskad? Mitte eriti. Töötajad vihkavad sellist olukorda ning ei pea taolisest ülemusest lugu. Eriti juhul, kui sa kaunistad end võõraste sulgedega.

Sa oled ebakindel ja kõhklev. Sa ei julge kunagi otsustada ja lükkad seetõttu asju aina edasi. Samas inimesed ootavad sinult just otsusekindlust ja julgust otsustada. Ehk et tee ometi midagi! On parem teha valesid otsuseid, kui lõputult otsustamist vältida ja edasi lükata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles