Papp: Eesti on langemas oma senise eduloo ohvriks

, majandustoimetuse vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sven Papp
Sven Papp Foto: Raidla Leijins & Norcous

Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcus partner Sven Papi sõnul on Eesti langemas oma senise eduloo ohvriks, kuna pärast senist hiilgavat edulugu on ilmselt väga raske pakkuda järgmisteks aastateks midagi veelgi hiilgavamat.

«Tänases päevas tuleb tõdeda, et Eesti ei ole enam investorite seas populaarne sihtkoht. Järjest rohkem ja rohkem Eestist pärit alustavaid ettevõtteid on otsustanud oma tegevuse kas täielikult või olulises osas viia Eestist väljapoole (GrabCAD, TransferWise, Zero Turnaround, Fits.me, jne),» kirjeldas Papp.

Põhjuseks nimetatakse Papi sõnul üha rohkem lisaks soovile olla investoritele ja turgudele «lähemal» ka mitmeid Eestiga seonduvaid puudusi alates otseühenduste puudumisest transpordis kuni järgmiste sisulisemate etteheideteni:
• kõrged tööjõumaksud
• mitmete oluliste riikide topeltmaksustamise kokkulepete puudumine
• optsioonide maksustamise ebaselgus/ebakindlus (3 aasta reegel ei ole idufirmade puhul piisav)
• kasvavalt bürokraatlik asjaajamine nö reguleeritud valdkondades
• liialt jäik ja bürokraatlik asjaajamine väärtpaberikontode avamisel ning suhtlusel äriregistriga
• visiooni puudumine majanduse ja finantssektori arenguks

2013. aastal jätkus Papi sõnul väliskapitali väljavool Eestist. «Võimalik, et väliskapitali lahkumise fakt torkab rohkem silma eelkõige seetõttu, et kui varasemalt on olnud põhjust rääkida vaid väliskapitali sissetulekust, siis nüüd paraku ka väliskapitali lahkumisest,» ütles Papp.

Väliskapitali lahkumise põhjused ei ole Papi hinnangul valdavalt seotud Eestiga, pigem tuleb neid otsida Euroopa majanduse ja eelkõige finantssektori ning euro jätkuvast ebastabiilsusest. «Lisaks ka konkreetsete rahvusvaheliste suurfirmade muutunud prioriteetidest või strateegiast võitlemaks majanduse madalseisuga - ei ole ju midagi imestada, kui «keerulisematel aegadel» keskendutakse rohkem koduturgudele ja üritatakse perifeeriast või väiksematelt turgudelt kulude kokkuhoiu eesmärgil välja tõmbuda, ja seda isegi siis, kui need turud on küll kasumlikud, kuid paraku on sealt teenitav kasumimass sedavõrd väike, et ei õigusta nende turgude «haldamiseks» vajaminevat juhtimisressurssi,» selgitas ta.

See aga on omakorda andnud «rahvuslikule kapitalile» võimaluse osta tagasi varem väliskapitalile müüdud ettevõtted.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles