Arumäe: euro mõju Läti majandusele on tagasihoidlik
2. jaanuar 2014, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB panga analüütiku Ruta Arumäe sõnul on euro kasutuselevõtu mõju Läti majandusele kokkuvõttes suhteliselt tagasihoidlik.
Euro kasutuselevõtu mõju Läti majandusele on ilmselt üsna sarnane sellele, mis see oli Eesti majandusele 2011 ehk siis üksikutes aspektides suurte muutustega, kuid kokkuvõttes suhteliselt tagasihoidlik mõju.
Aga siiski, kas seetõttu või mitte, oli euro kasutuselevõtu aasta Eesti majandusele väga kiire kasvu aasta ning eurotsooni kiireimat kasvu käesolevaks aastaks ennustataksegi just Lätile. Oma osa selles on kindlasti ka euro kasutuselevõtul, sest see lihtsustab kaubavahetust ja investeeringute tegemist ning suurendab välisinvestorite kindlustunnet.
See lihtsustab arusaama ka kaugemate piirkondade välisinvestorite hulgas, millise majanduspiirkonnaga tegemist on. Nüüdsest on euro Balti börsidel ka ühine kauplemisvaluuta.
Balti riike nähakse juba praegu ühtse piirkonnana ning ühise valuuta kasutamine suurendab seda integreeritust veelgi. Paljud välisettevõtted tegutsevad Balti riikides ühe juhtimise all ning ühine valuuta suurendab edasist integratsiooni.
Ka Leedu liitumine ei ole enam kaugel, teda nähakse üsna tõenäolise eurotsooniga liitujana 2015.aastal, mida võimaldab praegune madal inflatsioonikeskkond. Liitumisootus peaks ka Leedu majandusele hästi mõjuma.
Otseste kasudena võidab Läti senisest madalamad intressimäärad tulenevalt valuutariski kadumisest ning turvavõrgu pangandusele Euroopa Keskpanga näol.
Euro suurendab ka võrreldavust palkades ja hindades ning see võib Lätile juurde tuua uusi töökohti ning kiiremat hinnakonvergentsi.