Euroga liitujad: Läti, Leedu ja siis pikk paus
31. detsember 2013, 09:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alles see oli, kui paljud inimesed rääkisid euroala lagunemisest,» ütles Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso lõppeva aasta juunikuus, kui Läti ühisrahale üleminekuks rohelise tule sai. «Me näeme aga täpselt vastupidist [trendi].»
Pärast Leedu liitumist aastal 2015 – mis pole veel kindel – ei ole ametnikel aga enam võimalik viidata kasvule kui märgile euroala pakatavast tervisest.
Nagu kirjutab Financial Times, võib Leedu jääda ühisraha viimaseks uusliikmeks päris pikkadeks aastateks: ülejäänud üheksast «eurovälisest» liikmesriigist ei ole ükski liitumiseks samme astunud ning kui Baltimaad välja arvata, on entusiasm vaibumas.
«Ma külastasin Poolat ning euro poolt on [seal] vaid 30 protsenti,» ütles hiljutises intervjuus Tšehhi president Milos Zeman. «Ma nimetaksin seda hirmuks tundmatuse ees.»
Küsimuse peale, millal tšehhid ise liituvad, vastas Zeman: «Viie aasta jooksul.» Kuid seejärel oli ta kärmas end korrigeerima: «Või, täpsemalt, viie aasta pärast.»
Kõik ELi liikmed, kui Suurbritannia ja Taani välja arvata – nood kindlustasid endale kaks aastakümmet tagasi ametliku «vabastuse» – on lepinguliselt kohustatud ühel heal päeval eurole üle minema. Rootsi, mis nimetatud nõudest hoolimata eemale hoiab, «elab» ühe kõrge euroametniku sõnutsi «patuelu», rikkudes teadlikult keskpanga sõltumatuse tehnilisi kriteeriume, mida liitumine eeldaks.
Peale Leedu ei ole aga ükski teine «väline» astunud isegi esimest sammu ühisraha suunas, mis oleks ühinemine vahetuskursimehhanismiga ERM2.
Lätil läks ERMist euroni üle kaheksa aasta, mis tähendab seda, et järgmise liitumiseni kulub vist vähemalt kümnend.