Üle seitsme tunni koos istunud ja täna varavalges laiali läinud eurotsooni rahandusministrid arutasid omavahel, kuidas rakendada 10. mail väljakuulutatud 440 miljardi euro suurust laenuskeemi raskustes liikmesriikide aitamiseks.
Ministrid vaidlesid hommikuni laenuskeemi üksikasju selgeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avalikkusele esitati pärast Luksemburgi peaministri Jean-Claude Junckeri juhitud koosistumist küll vaid paar uut mõtet. Juncker ütles, et eurotsooni liikmesriigid moodustavad «eriotstarbelise fondi», mille mehhanism ehitatakse üles Luksemburgi seaduste alusel.
Ministrid kinnitasid, et ükski riik ei saa skeemi raames finantsabi enne, kui kõik eurotsooni liikmed on selle ühel häälel heaks kiitnud ja leiavad, et abi on vajalik. Nende sõnul tuleb raha fondi finantsturgudelt, valitsuste garantiide toetusel.
Koosolekul osalenud inimeste sõnutsi jäid paljud juriidilist ja tehnilist laadi üksikasjad veel paika panemata. «Mis Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismi puutub, siis me arutasime printsiipe ja parameetreid, et tehnilist laadi töö kiiremas korras tehtud saaks,» ütles reporteritele Euroopa Liidu rahaasjade volinik Olli Rehn.
Koosoleku peamine sõnum avalikkusele oli see, et ministrid tervitavad soojalt Kreeka, Portugali ja Hispaania karme kokkuhoiuprogramme, mille nood finantsurgude üha intensiivsema surve tõttu välja kuulutasid.
Juncker ütles, et Kreeka, keda eurotsooni partnerid ja IMF 110 miljardi euroga päästma asusid, on «õigel teel». Tegemist on esimese sellelaadse päästeaktsiooniga eurotsooni 11-aastase ajaloo jooksul.
Portugali ja Hispaania viimaseid püksirihmapingutusi nimetas ta «vaprateks sammudeks». Portugal teatas möödunud nädalal, et tõstab kapitali kasvutulu maksu ja tulumaksu, et eelarvepuudujääk tänavuselt 9,4 protsendilt SKTst tulevaks aastaks 4,6 protsendi peale saada.
Hispaania omakorda lubas kärpida avaliku sektori töötajate palku, külmutada pensionid ja vähendada riiklikke investeeringuid. Nende eesmärk on käesoleva aasta 11,2-protsendine defitsiit 2011. aastaks 6,5 protsendi juurde tuua.
Ühtlasi ütlesid eurotsooni ministrid, kellest mõned on kippunud võlakriisi tekitamises ka finantsturge süüdistama, et nad kavatsevad USA-le ja teistele riikidele jätkuvalt rõhutada, kuivõrd tähtis on kehtestada maks globaalsetele finantstehingutele. «Me kavatseme propageerida globaalsete finantstehingute suuremat maksustamist,» ütles Juncker.
Copyright The Financial Times Limited 2010.