Pool tuhat õnnelikku siga lõid Kärevere kandis kärsa mulda
18. mai 2010, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peesitada päikese käes ja lüüa kärss kodumaa mulda oli seni vaid üksikute õnnelike sigade privileeg, äsja avas Kämara Mahe aga farmi, kus rohkem mahesigu kui seni terves riigis kokku.
Eestis oli mullu 328 mahesiga ja neidki peeti valdavalt mõnepealistes karjades. Tartumaal Kärevere lähedal asuvas farmis tuhnis eile aga õues ligi pool tuhat õnnelikku siga. Esialgu on seakasvatuse lõpetanud ettevõttest toodud sigadel pooleaastane üleminekuaeg, aga suve lõpust on tegu päris mahesigadega.
Sigadele paistis õueelu igatahes meeldivat, kui välja arvata aeg-ajalt elektrikarjuse kokkupuutega kaasnenud ruiatused, millele järgnes hüpe tarast eemale ja kerge stressi maandav tempojooks. Sead õppisid alles elektritara tundma. Kes parajasti ei tuhninud, nautis lihtsalt poris püherdamist või lahendas mõne teise seaga karjasisese hierarhia küsimusi.
Farmi juht ja omanik Ants-Endel Sõrra on noor põllumees, kes kasvatas varem tavavilja. Nüüd aga on Sõrral lisaks poolele tuhandele hektarile tavaviljale ka paarsada hektarit mahevilja, millest suure osa sead pintslisse pistavad.
Suur elektriarve
Mahepõllumeeste esimest lainet võiks pidada entusiastideks, Sõrra kuulub aga uuemasse põlvkonda, keda võiks nimetada ka pragmaatikuteks. Mees ei tee saladust, et oma osa mahesigade kasvatamise äriidees on ka makstavatel toetustel.
Samas läheb Sõrral nägu naerule iga kord, kui ta oma seakarja silmitseb. Loomapidamine on ikka hoopis emotsionaalsem teema kui kombainis istumine. «Ega sead enam väga sees taha olla,» rääkis ta. «Pidin panema elektritarad, sest siga on siga ja ta tuhnib ennast muidu siit aia alt läbi.»
Kui vaadata, millise lolli järjekindlusega sead eile elektritarasid proovisid, tekkis lambakasvatajal küsimus, kas siga on ikka lambast targem. Selge on igal juhul see, et siga on lambast uudishimulikum. «Kuulge, eemale, mis! Elektriarve tuleb selline, et ei jõua kurat ära maksta,» muheles vastne seapidaja.
Sõrra üritas vana lehmalauta tükk aega maha müüa, aga ei õnnestunud. Siis otsustaski ta hakata samas hoopis mahesigu kasvatama. Sigade toidulaua katab mees enda mahepõldudelt pärinevast viljast tehtud jahuga, sellele lisaks natuke rapsikooki ja mineraale.
Miks seni Eestis nii vähe mahesigu on, sellal kui mahelambaid ja -lihaveiseid jagub? «Vaata kui palju vaeva nendega on,» vastas Sõrra. «Sa pead ju ise neile mahevilja kasvatama, ei ole päris nii, et saadad loomad karjamaale ja rahu majas.» Sõrra praegune seakari suudab aastas nahka panna üle saja tonni teravilja.
Erinevalt tööstuslikust seast ei jõua mahefarmi siga ka viie-kuue kuuga tapakaalu – siin on vaja siga kasvatada 10–11 kuud.
Liftiga või liftita
Kogu Eesti seakasvatus on seni pöördumas järjest tööstuslikumaks protsessiks ja nagu kinnitab põllumajandusameti mahepõllumajanduse osakonna juhataja Egon Palts, on hiigelfarmis Eksekos sigade ainsaks liikumisvahendiks lift.
Mahesead saavad nautida liigiomast elustiili õues jalutusalal. «Nad saavad püherdada, nad peavad saama tuhnida ja nende elukäik ja ninaesine on oluliselt lõbusam kui kinnises süsteemis peetavatel loomadel,» tunnistas Palts.
Ta lisas, et tegelikult pole mahesealiha paremuse üle tehtud kuigi palju põhjapanevaid uuringuid ja selles osas võib lõputult vaielda. Täitsa selge on aga see, et tarbija teab mahesealiha süües: see loom elas täisväärtuslikku seaelu.
«Palju loeb sealiha puhul ka see, millal ja kus ta on tapetud – kui vedada siga ühest riigi otsast teise, võib mahendus sealt vahelt ära kaduda,» tõdes Ants-Endel Sõrra.
Mahesigadele võib praegu anda viie protsendi ulatuses ka mittemahedat toitu, GMO-sisaldusega toit on siiski välistatud. Ülejäänud sööt peab vastama mahepõllumajanduse nõuetele. Vähem kui aasta elavatele nuumsigadele võib teha elu jooksul ainult ühe ravikuuri, samuti võib tõrjuda sigade siseparasiite.
Maheloomad
Eelmise aasta suvel oli Eestis
• üle 21 000 maheveise
• üle 39 000 mahelamba
• 700 mahekitse
• 1750 mahehobust
• 328 mahesiga
• 8100 mahedat kodulindu
• 890 mahedat küülikut
• 465 mahedat mesilasperet
Allikas: põllumajandusamet