Baltimaade majandust veavad väikesed ja keskmised ettevõtted
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurostati võrdles erineva suurusklassi ettevõtete osatähtsust tööhõives ja müügitulus 2011. aastal tööstus- ja teenindusettevõtete jaoks ning selgus, et enamasti omasid lõviosa tööhõives väikesed ja keskmised ettevõtted, mille osatähtsus oli suurim ehk 50 protsendi ümber Baltimaades ja Luksemburgis.
Eurostati võrdlusest oli välja jäetud finantsteenindusettevõtted. Suurusklasse on kolm: mikroettevõtted (alla 10 hõivatu), väikesed ja keskmised ettevõtted ehk VKE-d (10–249 hõivatut) ning suured (250 ja enam hõivatut), kirjutab täna avaldatud Statistikaameti kvartalikiri.
Mikroettevõtted omasid tööhõives suurimat osatähtsust (36–46%) vaid mõnes EL-i riigis, nagu Itaalias, Portugalis ja Hispaanias, kuid ka Slovakkias, Poolas ja Ungaris. Enamasti omasid lõviosa tööhõives VKE-d ning Baltimaades ja Luksemburgis oli nende osatähtsus suurim ehk 50 protsendi ümber.
Hoopis eripärane oli aga Suurbritannia ettevõtlusstruktuur: 46 protsenti tööhõivest jäi suurettevõtete ja vaid 18 protsenti mikroettevõtete arvele. Suurettevõtete efektiivsusest räägib asjaolu, et kui EL-i keskmisena oli nende osatähtsus tööhõives kolmandiku ringis, siis müügitulus juba 44 protsenti.
Näitena võib lisada Saksamaa ja Soome, kus suurettevõtete osatähtsus tööhõives oli 37 protsenti, aga müügitulus
tervelt pool. Samas Eesti või Läti suurettevõtete kohta nii väita ei saanud – nende osatähtsus nii tööhõives kui ka müügitulus jäi ühesugusele 23 protsendi lähedasele tasemele.