Paljud Läti noored ei tahagi tööle minna

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti piir.
Läti piir. Foto: Andres Haabu

Suurel osal töötutest Läti noortest puudub lisaks ametile ka haridus. Lisaks sellele näitavad tööhõiveameti andmed, et enam kui pooled neist pole motiveeritud tööd otsima.

Läti heaoluministeerium proovib astuda samme olukorra parandamiseks ning üritab ühtlasi jõuda selgusele, millest küll elavad need noored inimesed, kellel ei ole mitte midagi.

Nagu kirjutab Dienas Bizness, on Lätis töötud üheksa tuhat noort vanuses 15-24 aastat. 65 protsendil neist puudub elukutse ning paljudel isegi algharidus.

Keskeltläbi kulub noortel töö otsimiseks pool aastat, kõige kiiremini leiavad töökoha kõrgharitud noored.

Nagu rääkis Dineas Biznessile Läti tööhõiveameti direktor Inese Kalvane, on Riia regioonis ilma kvalifikatsioonita 60 protsenti töötutest noortest, perifeerias aga 81 protsenti.

Seejuures on perifeerias 46 protsenti töötutest noortest ilma hariduseta või üksnes algharidusega. Pealinnas on vastav protsenti 24.  

Probleeme on ka motivatsiooniga: tõsiselt tahab tööd leida vaid 40 protsenti noortest inimestest. Arvatavasti elavad hariduseta, elukutseta ja tööta noored sugulaste või sõprade juures, mis võimaldab neil mitte otsida stabiilset sissetulekut.

Nagu kinnitas ka heaoluminister Ilze Vinkele, on kõige suuremaks riskirühmaks riigis ilma hariduseta noored. 

Eriti raske on ministri sõnutsi noortega, kes ei õpi, ei tööta, ei omanda elukutset ega võta end isegi töötuna arvele – neid iseloomustab depressioon ja sotsiaalne passiivsus. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles