Ekspertide hulgas süveneb hirm, et euroala uus pangandusrežiim läheb liiga bürokraatlikuks ega pruugi tulla toime mõne piiriülese laenuasutuse ootamatu kollapsiga.
ELi pankade sulgemise mehhanism on muutumas bürokraatlikuks monstrumiks
16. detsember 2013, 11:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste ettepanekute valguses võib pankade sulgemiseks vaja minna kuni 126 inimese arvamust – kuigi reaalses elus tuleks kokkuleppele jõuda nädalavahetuse jooksul, kuni finantsturud on suletud.
Nagu näitab Financial Timesi poolt teostatud kolmes riigis tegutseva panga sulgemise protseduuri analüüs, tuleks otsuseni jõudmiseks läbida tõeline laburint.
Kõige kehvema stsenaariumi puhul – kui võtmeametnikud eriarvamustele jäävad – rakenduks tööle üheksa ekspertide kogu ning oma hääle peaksid andma kuni 143 isikut. Seda siis hoiatuslipu heiskamise hetkest kuni lõpliku sulgemisotsuseni.
Kõnealune keerukus tuleneb osalt ka järeleandmistest pangandusliidu liikmetele, kes soovisid omada sõnaõigust oma pankade elu ja surma küsimustes isegi pärast seda, kui loovutatud sai suurim tükk suveräänsust pärast Euroopa ühisraha loomist.
Ambitsioonikal integratsiooniprojektil on ees otsustav nädal: kolmapäeval kogunevad rahandusministrid erakorralisele koosolekule, et ühise pankade sulgemise mehhanismi tingimustes kokkulepe saavutada.
Mõned reformi arhitektidest on aga mures, et süsteem muutub poliitiliste kompromisside tõttu võimetuks lahendama tõsiseid ja potentsiaalselt saatuslikke pangakriise.
EKP juhatuse liige ja üks pangandusliidu varajasi propageerijaid Jörg Asmussen ütles, et ta on otsustusprotsessi pärast «mõneti mures». «[Meil] on vaja garanteerida, et panga saab panna kinni nädalavahetuse jooksul,» ütles Asmussen.