Eesti Energia teatab peagi läbimurdest Jordaanias

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jordaania põlevkiviväli
Jordaania põlevkiviväli Foto: Eesti Energia

Eesti Energia võib veel sel aastal teatada, et saavutas rahastajatega kokkuleppe Jordaania põlevkivielektrijaama ja -kaevanduse rajamiseks. Nii ettevõtte juht Sandor Liive kui ka pressiesindaja kinnitasid, et ei saa teemat enne ametliku teate saatmist kommenteerida.

Kui osutub tõeks, et Eesti Energia on pärast mitu kuud kestnud kõnelusi rahastajatega suutnud saavutada kokkuleppe, oleks see suur läbimurre. Seni on riigifirma tegutsemine Jordaanias ja ka Ameerika Ühendriikides teeninud vaid avalikkuse kriitikat. Ka sel nädalavahetusel istusid tuhanded majapidamised pimedas, kus küünlavalgel korrati ilmselt mõnigi kord levinud etteheidet, et välisprojektidele raha jätkub, kuid kodumaal liinide korrastamiseks mitte.

Rahastamise pusle

Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo ütles, et uudiseid Jordaania projekti kohta võiks oodata selle nädala neljapäeval, mil koguneb ettevõtte nõukogu.

«Eks me saame igal nõukogu koosolekul juhatuselt ülevaate olukorrast, sel neljapäeval on Jordaania päevakorras,» lausus ta.

Käo sõnul on praegu käimas ehitus- ja projekteerimishanke lõpuleviimine ning eelkokkulepete sõlmimine rahastajatega.

Jordaania põlevkivielektrijaama ehitamine on mitmest tükist koosnev pusle. Esiteks oli vaja saada kontsessioon ja keskkonnaload ehituseks. Tänavu suve hakul jõuti niikaugele, et ehitushankele kvalifitseerusid kuus firmat. Kaks neist on Hiinast, kolm Koreast ja üks Prantsuse-Korea ühisfirma.

Eesti Energia hoiab kiivalt saladuses, millisega neist koostööd tegema hakkab. Lisaks kõigele muule sõltub sellest ka, kas õnnestub välja rääkida rahastamine valitud ehitusfirma pakkumisele. Pankade kõrval peavad oma osa andma ka vastavate riikide Kredexi-taolised asutused.

Rahastamise pusle teeb veelgi keerukamaks see, et lisaks laenurahale ja garantiidele tahab Eesti Energia leida projekti strateegilise investori. Kui praegu on Eesti ettevõtte käes 65 protsenti, siis ehituse käivitudes kahaneb see 10 protsendile.

Jordaania projektijuht Andres Anijalg on öelnud, et Jordaani­a valitsuse soovil jääb Eesti Energiale kümnendik elektrijaamast. Raha Eesti Energia sisse panna ei kavatse, vaid soovib müüa oma osaluse uuele tuumikinvestorile.

Eesti Energia on pannud või paneb veel Jordaania projekti kokku 30 miljonit eurot, kuid osaluse müük projektis peaks eelduste järgi selle raha kasuga tagasi teenima.

Kui ehitusmaksumus ja rahastamise esialgne plaan teada, tuleb eestlastel astuda läbirääkimistesse Jordaania valitsusega, et kokku leppida projekti kõige tähtsam komponent: elektritariif. 500 MW võimsusega elektrijaam võiks katta kuni viiendiku kõrberiigi elektrivajadusest. Elektrit ostab Jordaanias sealne põhivõrk, müües seda juba subsideeritud hinnaga edasi tarbijaile.

Elektrijaama ja kaevanduse maksumus tuleb kokku umbes miljard eurot. Eeldatavasti umbes veerand sellest peaks olema omakapital, mille peaks leidma uus tuumikinvestor.

Anijalg on öelnud, et põlevkivikaevanduse rajaja on ettevõte juba leidnud. See on üks Austraalia firma, mis seni tegutses Aafrikas. Sealse kaevanduse sulgemise järel on masinatele vaja aga uut rakendust.

Tehnoloogia kohendamine

Kui Eesti Energia Jordaaniasse läks, siis ennekõike õli tootma. Ta on seal üks paljudest firmadest, mis üritab põlevkivitehnoloogiale elu sisse puhuda.

Ekspertide hinnangul teeb selle keerukaks finantsinvestorite usaldamatus vähekasutatud maavara vastu. Selle piirkonna riikide huvi on aga olemas, Jordaania valitsuse kõrval soovib ka näiteks Egiptuse valitsus leida põlevkivile kaevandaja ja töötleja. Kui näiteks Maroko põlevkivi vastu on Eesti Energia ja Outoteci ühine tehnoloogiafirma huvi tundnud, siis Egiptuse oma vastu enam mitte.

Eesti Energia ja Outoteci ühine Enefiti tehnoloogia ei sobi Jordaania ega ka Ühendriikide Utah’ põlevkivile, mistõttu tehnoloogia kohendamiseni on nii ühes kui ka teises riigis õliprojektid pigem teoreetilise tulevikuväärtusega.

Kompanjonid

•    Eesti Energia partner Jordaanias on üks Aasia juhtivaid energiaettevõtteid YTL Power International Berhad (YTLPI), kellele kuulub projektidest 30 protsenti

•    Kohalik partner on Near East Group, kellele kuulub 5 protsenti projektidest.

•    Eesti Energiale kuulub projektide enamusosalus – 65 protsenti.

Allikas: PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles