Ekspertide hinnangul euro kinnisvarabuumi ei too
16. mai 2010, 09:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil tõdesid ettekandjad ühiselt, et ehkki oleme põhjast väljumas, ei too eurole üleminek turule täiendavat eufooriat.
Eurot nähakse eelkõige kvaliteedimärgina, mis paneb kiiremini ringlema riigisisese kapitali ning tekitab Eesti kui investeerimistsooni vastu suuremat huvi, korrati üle ka kinnisvarakonverentsil.
Konverentsi kõik esinejad olid ühel meelel ja päri, et eurole üleminek on praegusesse kinnisvaraturu positiivsesse perspektiivi juba sisse kodeeritud, samas ei too esinejate arvates eurole üleminek kaasa olulist turutõusu.
Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur rõhutas aga, et eurole üleminekust võib positiivse emotsiooni ajel enim abi saada eelkõige just kinnisvaraturg.
Kinnisvarasektori arengu suhtes peetakse eurost märksa olulisemaks sisuliseks teguriks töötusmäära, mis otseselt mõjutab rahva ostujõudu ning tarbimisharjumisi, seeläbi ka usaldust majanduse ja muu hulgas kinnisvara vastu.
Merko Ehituse elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik tõdes, et kinnisvaraturul on raskem periood möödas. Tema sõnul on Tallinnas arendajate poolt käesoleval aastal alustatud projektides kokku 350 korterit, lisaks plaanivad lähiajal veel mitmed arendajad alustada uute objektidega.
Kuusik prognoosis, et uute rajatavate korterite hinnad on mõõdukas tõusutrendis. Samas ei prognoosita kinnisvaraturule lähiaastatel märkimisväärset tõusu.
Nõudlus uutele korteritele
Nii Vitsur kui ka Nordea panga esindaja Olavi Pakkonen leidsid, et turg jääb ilmselt paariks aastaks pigem paigale tammuma.
Pakkonen lisas, et pank pole huvitatud spekulatiivsetest avantüüridest ning rahavoota maatükke ning ilma tugeva operaatori ja püsilepingutega katmata majutus- ja logistikakeskuseid ei finantseerita.
Küll näeb pank juba praegu heas asukohas uutele korteritele nõudlust. Pakkonen lisas, et kui võlakaitseseadus praegusel kujul vastu võetakse, siis on pigem suund laenude omafinantseeringu suurenemisele, mis omakorda pärsib kinnisvaraturgu.
Aeg inspiratsiooniks
Tuleviku kinnisvaraäri kohta leidsid esinejad ühiselt, et märksõnadeks on energiasäästlikkus ja kinnisvaraobjekti, sealhulgas terve piirkonna kvaliteedile suurem rõhuasetus – olgu selleks siis kommunaalkulude kontrolli all hoidmine, parem ehituskvaliteet või asukohavalik, mis ei tekitaks olukordi, kus terved uusarendusrajoonid sulavee ajal tekkinud väikese järve keskel paiknevad.
Konverentsi meelsuse võttis ehk kõige paremini kokku juba avakõnes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske, kelle sõnul on aeg lootusrikas. «Täna pole meie eesmärk kurvastada, vaid inspireerida,» ütles Priske.
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) traditsiooniline kevadkonverents «Kuhu liigub Eesti Kinnisvaraturg 2010» toimus 23. aprillil. Sõna said mitmed mainekad majandus- ja kinnisvaraeksperdid.