Ehituskvaliteedist buumi- ja masuajal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Buumiaja praak aetakse sageli oskamatu tööjõu kaela. Samas näitab konjunktuuriinstituudi värske uuring, et 2009. aastal oli ehitus- ja remondivaldkonna teenuste kohta tarbijatel vaid veidi vähem pretensioone kui näiteks 2007. aastal.
Kui buumiaja tipus, 2007. aastal kõlbas meeletu nõudluse täitmiseks igasugune labida najal seisev töömees, siis konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt oli ehitus- või remonditöö kvaliteedi kohta kaebusi 17 protsendil uuringus osalenutel.
Nüüdseks on statistikaameti info järgi ehitusega seotud inimeste hulk vähenenud 80 000-lt 40 000-le. Loogiliselt võttes peaks ehitusäris olema alles vaid parimad spetsialistid.
Kaebused aga pole oluliselt vähenenud – kinnisvara- ja ehitussektori madalseisus 2009. aastal oli 12 protsenti inimestest tööga rahulolematud.
Mõlemat majandusolukorda kõrvutades järeldub, et äärmuslikud turuolukorrad ei soosi kvaliteetset ehitustegevust.
Kui buumiaegset ehitust iseloomustatakse ehituses mittepädevate isikute ehitusbuumina, siis masuaegset ehitust võib nimetada alla omahinna ehitamise ellujäämiskursuseks.
Vähempakkumine ei taga sageli kvaliteeti, vaid hoopis hilisemaid probleeme.
Viimastel kuudel on meedias ilmunud mitmeid lugusid odavaimate ehituslepingute üles ütlemisest ja tellijatele juba paigaldatud seadmete demonteerimisest alltöövõtjate poolt.
Odav pole alati odav
Konkurents ehitusfirmade vahel on igati tervitatav, aga lõppkokkuvõttes kerkib maja ikkagi tellija raha eest.
Vähempakkumise tellija alahindab sageli ehitaja ratsionaliseerimise oskust ja ehitushind surutaksegi võimalikult odavaks, kuid tellija maksab selle kinni ekspluatatsioonis.
Petta on võimalik tellijat, riiki või iseennast. Tellijat odavamate materjalidega, riiki maksudega ja iseennast alltöövõtjatele maksmata jättes.
Igal ajal omad tüüpmured
Buumiaegsed probleemid:
• Kvalifitseerimata tööjõud
• Insenertehnilise personali kontrolli puudumine
• Materjalipuudus ja olematu tarnekindlus
• Tehnoloogiliste tööde järjekorra eiramine ja nõutud vaheetappide ärajätmine
Masuaegsed probleemid:
• Ehitamine allpool omahinda ehk kahjumiga
• Materjalide sage omavoliline asendamine odavamatega
• Tehniliste süsteemide silmanähtav ratsionaliseerimine või lausa ärajätmine
• Tehnoloogiliste tööde järjekorra eiramine ja nõutud vaheetappide ärajätmine
Allikas: autor