Kasutatud põllumasinate järele napib nõudlust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasutatud põllutehnika müük on Eestis marginaalne, sest suured põllumehed eelistavad uut tehnikat ning vanale ostjaid napib. Põllutehnika müüjad vahendavad kasutatud masinaid vaid selleks, et põllumehel, kes tahab neilt uut osta, oleks oma vana tehnika kuskile ära müüa.
Põllumajandustehnika müügiga tegeleva AS Tatoli juhatuse esimees Mait Nõmmsalu nentis, et kasutatud põllutehnikaga sai head äri teha 15–20 aastat tagasi, kui paljud talud alles alustasid tegevust, ja raha uue masinapargi jaoks nappis. «Praegu aga müüme kasutatud tehnikat praktiliselt ainult sellepärast, et saaks ka uut müüa. Põllumees ei saa enne ju uut masinat osta, kui tal pole vana kuskile panna,» rääkis Mait Nõmmsalu.
Ta selgitas, et enamasti annab põllumees neile oma vana masina uue liisingu sissemakseks ning nende firma tegeleb edasi juba kasutatud tehnikale uue ostja leidmisega. Sama praktikat rakendavad veel paljud suured põllutehnikamüüjad Eestis.
«Mingit äri kasutatud põllutehnikaga kindlasti ei tee. Hea on seegi, kui saad masina maha müüa hinnaga, millega sa selle põllumehelt ära ostsid,» ütles Mait Nõmmsalu.
Tulutu äri
Ala Talutehnika loobus pruugitud põllutehnika müümisest viie aasta eest. «Me läksime ainult uue tehnika müügi peale üle, sest kasutatud talutehnikat on välismaalt kallis tuua, garantiisid pole ning nende ostmiseks ei anta ka ühtegi toetust nii, nagu antakse uute masinate ostmiseks,» põhjendas Ala Talutehnika juht August Paju. «See ei tasu end ära,» lisas ta.
Kasutatud tehnikat ostavad ennekõike väiketalunikud, kel uue jaoks raha napib või kel on vaja lihtsalt abitraktorit, millele ta ei esita suuri nõudmisi. Suurtalunikud aga eelistavad uusi masinaid ning vahetavad oma masinapargi tavaliselt 5000–6000 töötunni või umbes 5–6 aasta pärast taas uute vastu välja. Põhjuseks ei ole üksnes masinate vananemine, vaid seegi, et põllu-mees on haritava maa pinda laiendanud ja tal läheb tarvis võimsamat tehnikat.
AS Tatoli juht Mait Nõmmsalu, kes kasvatab ka ise vilja, selgitas, et tehnika töökindlus on põllumehele ülioluline. Eriti vihmasel aastal sõltub tehnikast kogu saagi õigel ajal kätte saamine ja teenistus.
«Teraviljakoristus kestab ainult kuu-poolteist ja põllumehe raha on pandud kõik ühele kaardile. Kui tehnika jukerdas ja sa ei jõudnud vilja õigel ajal ära koristada, oled kogu rahast ilma,» rääkis Mait Nõmmsalu. «Ega kombain lähe katki siis, kui ta kuuri all seisab. Kui on ilus ilm, sõidad välja ja masin rikkis, siis on jama. Pärast sajab võib-olla nädal aega vihma, vili hakkab peas kasvama ja ongi kõik, pole midagi korjata.»
Nõmmsalu lisas, et uue kombaini liisinguraha võib põllumees tasa teenida paari päevaga. «Kaotada on palju ja seepärast ei taheta riskida,» märkis ta.
Päris vana Vene tehnika läheb enamasti vanarauaks, kuid pruugitud moodsamat Lääne tehnikat müüakse nii Eestis kui viiakse võõrsile. «Me oleme proovinud piiri taha müüa: Lätti, Leetu, Soome, Venemaale ja isegi Iraaki on meilt põllutehnikat ostetud,» ütles AS Dotnuvos Projektai hooldusosakonna juht Mati Pärnpuu. Välismaale on kasutatud põllutehnikat Pärnpuu sõnul lihtsam müüa, sest sealt saab mõnevõrra paremat hinda ning sealsed põllumehed ei ole nii nõudlikud. «Nad ei vaja nii head komplekssust kui meie põllumehed,» lausus ta.
Millisel juhul tasuks põllumehel eelistada uut ja millisel kasutatud tehnikat, on Mati Pärnpuu sõnul väga keeruline soovitada. «Eks see otsus sõltub ikka rahakoti paksusest ning otstarbest, milleks tehnikat vaja on,» märkis ta.
Uute ja kasutatud masinate hinnavahe osas ei kehti mingeid üldisi reegleid, vaid see sõltub ennekõike masina kasutajast. «Kasutatud tehnika hind oleneb töötundidest, aastaarvust, masina komplekssusest, väljanägemisest. Mõnel mehel viis aastat kasutusel olnud traktor näeb välja nagu uus. Teinekord on jälle vastupidi – viis aastat töötanud tehnika on niisugune, et meil ei ole sealt midagi tagasi osta. Kõik tuleneb masina omanikust,» selgitas Mati Pärnpuu.
Ka AS Tatoli juht Mait Nõmmsalu sõnul on raske hinnavõrdlust tuua, sest hind sõltub paljudest teguritest, kuid keskeltläbi maksab näiteks viis aastat aktiivselt kasutusel olnud tehnika umbes poole vähem kui uus.
Kasutatud põllumasinate valimisel kehtivad AS Dotnuvos Projektai hooldusosakonna juht Mati Pärnpuu sõnul paljud samad reeglid, mis kasutatud autodegi ostmisel. «Eestist ostes on enamus masinaid hooldatud seal, kust need ostetud on. Masina ajalugu tasub järele uurida – mida sellega tehtud on ja mida mitte. Kindlasti tuleb teha ka proovisõidud,» soovitas Pärnpuu.
Turueelis uuel tehnikal
Põllumasinate müüjad nendivad, et kasutatud tehnika turul ei ole päris loomulik nõudluse ja pakkumise tasakaal, sest uute masinate ostmiseks saavad põllumehed toetusi küsida, kuid kasutatud tehnika jaoks mitte. See annab märkimisväärse eelise uuele tehnikale ning vähendab kasutatud tehnika müügivõimalusi, mis tõttu ongi tihtilugu raskusi pruugitud masinate turundamisega.
AS Dotnuvos Projektai hooldusosakonna juht Mati Pärnpuu usub, et tuleval aastal võib eeldada mõningast kasutatud tehnika nõudluse kasvu, sest toetuste võimalused on siis piiratumad. «Järgmisel aastal tuleb ilmselt vaheaasta, kus neid toetusi ei liigu nii palju, ja tänu sellele avaneb ehk ka kasutatud tehnika turg rohkem,» lisas ta.