Tööintervjuu on närvesööv, eriti kui räägite töökohast, mida sa väga ihaldad. Sellegipoolest ära jäta tähelepanuta ohumärke – näiteks kui intervjueerija pole su intervjuuga tutvunud ning räägib halba inimesest, kelle asemele sind otsitakse, kirjutab Forbes.
Siin on kaheksa ohumärki, mida tööintervjuul tasub märgata:
Intervjueerija hilineb. Väikese hilinemise võib andeks anda, kuid kui intervjueerija tuleb märkimisväärselt hiljem ning ei tee sellest mingit numbrit, siis see on väga suur ohumärk. Kui ta käitub lugupidamatult töölesoovijaga, siis võib vaid ette kujutada, kuidas ta oma töötajatega käitub.
Ta räägib halvasti inimesest, kelle asemele uut töötajat otsitakse. Intervjueerija peabki selgitama inimeste rolle osakonnas, kuhu kandideerid, kuid kui ta räägib halvasti töölt lahkunud inimesest või oma ülemusest, siis see on väga halb märk.
Intervjueerija pole sinu CVd vaadanudki. Kui oled üks paljudest töölekandideerijatest, siis on täiesti võimalik, et värbaja pole sinu CVd eriti põhjalikult uurinud, kuid kindlasti peaks ta sellega mingil määral ikkagi tuttav olema. Oluline on ka see, kellega sa vestled. Kui see on värbaja, kes kohtub päeva jooksul paljude kandidaatidega, on asi arusaadav. Kui sa aga vestled oma tulevase võimaliku ülemusega ning ta pole sinu CVd absoluutselt vaadanud, on see ohumärk. Võib-olla ta ei olegi sinust huvitatud.
Sinu võimalik ülemus ei oska täpselt seletada sinu rolli töö juures. Visionäri või ettevõtja tüüpi juhtidega võib juhtuda see, et nad arvavad mõne inimese täpselt sobivat oma ettevõttesse, kuid ei oska päris täpselt defineerida, mida see inimene nende juures tegema peaks hakkama. Selline tööintervjuu võib kandidaadi päris ära ehmatada, kuid siis on võib-olla abi sellest, kui alguses rääkida ettevõttest ja selle kultuurist ning alles siis liikuda töölekandideerija võimaliku rolli juurde ettevõttes.
Ettevõttes on väga suur tööjõuluvoolavus. Muidugi uurid sa enne tööintervjuud ettevõtte tausta. Tasub tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas inimesed ettevõttes püsivad. Kui värbaja mainib, et otsib sellele ametikohale lühikese aja jooksul juba mitmendat korda inimest, tasub uurida, miks see nii on.
Onlines räägitakse ettevõttest halba. Internetikommentaarid on enamasti anonüümsed ning sellepärast ei tasu neid puhta kullana võtta. Samas kui on palju enamvähem üheaegseid ja samal teemal kommentaare, tasuks sellele tähelepanu pöörata. Siiski ei tohiks kunagi tööintervjuul vihjata sellele, et oled neid kommentaare lugenud.
Intervjueerija küsib isiklikke küsimusi. Intervjuu peaks olema objektiivne, mitte emotsionaalne. Küsimused töölekandideerija perekonna kohta ei ole sobilikud.
Intervjueerija vaatab töövestluse ajal oma e-kirju. Jah, meil on küll nutitelefonide ajastu, kuid tööintervjuu ajal oma e-kirju vaatama siiski ei peaks. Kui juba tööintervjuu ajal ei suudeta sulle täielikku tähelepanu pöörata, siis tõenäoliselt käitutakse selles ettevõttes samamoodi ka oma töötajatega.