Tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidu sees on üks ühtse siseturu aluseid, mille kõigutamine ei peaks tulema kõne allagi. Ometi on viimastel kuudel tekkinud debatt selle võimalikust piiramisest, ning aktiivseimalt toimetab selle suunas Briti valitsus.
Euroopas virvendab mõte töötajate rännet piirata
12. detsember 2013, 00:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsa tegi lahti Tony Blairi aegne Briti siseminister, hiljem ka välisminister Jack Straw, kes praegu on leiboristide parlamendisaadik. Ta kirjutas 7. novembril oma valimisringkonna kohalikus lehes Lancashire Telegraph kolumni «Rasked otsused võivad viia vigadeni», milles tegi ootamatu avalduse, et Ühendkuningriik tegi tema enda osalusel «tähelepanuväärse vea», kui otsustas loobuda üleminekupiirangutest tööjõu sisserändele uutest ELi liikmesriikidest, kes ühinesid euroliiduga 2004. aastal.
Poola, Ungari, Tšehhi, Eesti ja teised uued riigid tähistavad järgmisel kevadel kümne aasta möödumist liitumisest ELiga, kui toona ei tähendanud see sugugi, et Eesti elanikud võinuks kohe vabalt kõikjale euroliitu tööle minna. Enamik riike kasutas võimalust üleminekuperioodiks, mis maksimaalselt tohtis kesta 2011. aastani. Näiteks Eesti kodanikud võisid UKsse, Rootsi, Iirimaale jt suunduda tööle juba 2004, Soome avas oma tööturu eestlastele 2006, aga Saksamaa ja Austria alles 2011.
Straw-poolne tuha päheraputamine oli märk sellest, mis edasi tuli - novembri lõpus teatas Briti peaminister David Cameron meetmete paketist, millega vähendada Ühendkuningriigi atraktiivsust sihtkohana nende migrantide jaoks, kes tegelikult töötamisest huvitatud ei ole. Uued sisserändajad ei saa enam eluasemetoetust, ning esimese kolme kuu jooksul ei saa nad taotleda töötuabiraha. Spetsiaalset tööotsija toetust (JSA) ei saa alates jaanuarist taotleda üldjuhul kauem kui kuus kuud. Need sisserändajad, keda tabatakse kerjamiselt või tänaval ööbimiselt, saadetakse riigist välja - kui nad ei suuda esitada kaalukat põhjust, miks nad peaksid UKs viibima (näiteks töökoha olemasolu).
Suurbritannia ametiühingutegelane Richard Exell toob aga samas ära euroliidu statistika, mille järgi 2011. aastal oli UKs eelpool viidatud tööotsimise toetuse (JSA, mis üldjuhul ei ületa 85 eurot nädalas) taotlejaid 1,44 miljonit. Neist oli vaid 2,6 protsenti teiste ELi riikide kodanikke. Ainult 13 000 JSA taotlejat olid pärit kaheksast 2004. aastal ELiga liitunud idaeuroopa riigist, ehk siis kõigist toetuse taotlejaist alla ühe protsendi.
Eurokomisjoni hinnangul on ELi laienemise järgne liikumisvabadus toetanud nn vanade ELi riikide SKT kasvu aastail 2004-2009 peaaegu 1 protsendi võrra.