Võttes arvesse, millisel määral Rootsi pangandussüsteem Baltimaadesse panustanud on, võib sealne valitsus Eestile omistatud positiivse euroväljavaate peale kindlasti kergemalt hingata, ütleb UBSi valuutastrateeg Geoffrey Yu.
Baltimaade taastumine toob Rootsile kergendust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Yu juhatas tähelepanu sellele, et kuigi Eesti hindade stabiilsus on kerge küsimärgi all, mõistab Euroopa Komisjon hapravõitu Balti riikide pakilist vajadust euroga liituda, et kriisist kiiremini taastuma hakata.
«Kõigi kolme riigi eelarvepositsioon on tänaseks dramaatiliselt tugevnenud ning positiivne raport julgustab nende valitsusi «kurssi hoidma», selle asemel et valusate kokkuhoiumeetmete vältimiseks devalveerimise teed minna,» ütles ta.
Yu osutab sellele, et 2008-2009 aasta keeristes sundisid Baltimaade devalvatsiooni kartused Rootsi keskpanka ja laenuametit agressiivselt tegutsema, et pangandussektori potentsiaalseid kaotusi piirata.
«Kulminatsioonihetkel paisutasid nimetatud meetmed Riksbanki bilanssi enam kui 500 miljardi Rootsi krooni võrra, mis oli ligi 20 protsenti Rootsi 2009. aasta sisemajanduse kogutoodangust. Kontrastiks siia kõrvale: USA keskpanga bilanss kasvas vähem kui 10 protsendi võrra 2009. aasta SKTst. Seega, kui normaliseerimisest rääkida, on Rootsi võimudel ees palju rohkem tööd.»
«Rootsi pangandussektor vajab jätkuvalt valitsuse tuge, kuid nõudlus erakorralise likviidsuse järele peaks järjest vähenema. Tänu Eestit puudutavale otsusele ei pea Riksbank enam pangandussektori pärast nii palju muretsema ja neile on koitnud uus lootus, et bilanss normaliseerub.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.