Rüütli: tuleks tõsiselt kaaluda Rail Balticu ehitamist Tartu kaudu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimehe Karel Rüütli (Sotsiaaldemokraatlik erakond) kinnitusel tuleb Rail Balticu trass planeerida ja rajada ilma looduskeskkonnale suuremat kahju tegemata.
«Täiesti uue raudteekoridori ehitamine lõhub ökosüsteemide elujõulisust, sest nii jagatakse looduslike elupaikade massiivid väiksemateks isoleeritud kildudeks ja luuakse nende vahele liikumisbarjäärid,» ütles Rüütli. «Raudteekoridori planeerimisel tuleb seada üheks peamiseks eesmärgiks, et surve keskkonnale oleks võimalikult väike. Seetõttu vajab Rail Balticu trassi määramine senisest rohkem uuringuid ja analüüse.»
Täna toimus riigikogus kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust eestvõttel laiapõhjaline arutelu, kus keskenduti sellele, kuidas mõjub Rail Baltic inimestele ja loodusele.
Rüütli sõnul jääb juba praegu maantee- ja raudteevõrgu alla kokku ca 570 ruutkilomeetrit maismaad ehk ligi 1,3 protsenti Eesti pindalast. Kui olemasolevale põhi- ja tugimaanteede võrgustikule lisada juurde uuest raudteest ühe kilomeetri kaugusele ulatuv mõjutsoon, neelab taoline võrgustik enda alla juba pea 18 protsenti Eesti territooriumist, lisas ta.
«Seega tasub Pärnu suuna asemel tõsiselt kaaluda Rail Balticu trassi ehitamist Tartu kaudu, et vältida järsult kasvavat koormust keskkonnale,» märkis Rüütli.