Kas räägiksid oma juhile mõnest oma isiklikust probleemist ning võiksid tema iseloomustuseks öelda, et just selle inimesega oleksid valmis luurele minema? Ilmselt mitte. Küsimus on usaldamatuses.
Kõige levinumad põhjused, miks inimesed oma juhte ei usalda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lausa kaks kolmandikku USA inimesi on veendunud, et inimestega suheldes ei saa kunagi olla liiga ettevaatlik ning selle suhtumise saab üle kanda ka paljudele töökohtadele, kirjutab Forbes. Töötajad tahaksid, et nende juhid oleksid usaldusväärsemad ning otsused läbipaistvamad. Usaldust ei ole kerge ära teenida, kuid on väga lihtne kaotada. Siin on peamised põhjused, miks inimesed oma juhte ei usalda:
Juht on nahahoidja. Juhti, kes ei seisa oma töötajate eest, on väga keeruline austada ja usaldada. Liiga paljud juhid üritavad käituda kellegi moodi ja näida juhina, selle asemel, et luua oma isiklik identiteet ja juhtimisstiil.
Võib-olla ei taha juhid uskuda seda, et töötajad pidevalt nende käitumist jälgivad. Paraku aga nii see on – töötajad hoiavad kogu aeg juhtidel silma peal ning annavad hinnanguid juhi käitumisele.
Juht on pigem poliitik. Mõni juht on väga osav poliitilistes mängudes ja tagaselja sepitsustes. Töötajad aga tahaksid liidrit, kes osaleb vähem poliitilistes mängudes ja teab rohkem seda, kuidas eesmärke saavutada. Töötajad tahavad uskuda, et nende juht on keskendunud meeskonna täiustamisele. Kui see tegevus vajab heatahtlikku poliitilist manööverdamist, siis olgu nii. Samas aga kui juhi ainus kavatsus on poliitiliste salaplaanide abil oma nahka päästa, siis kaotab ta kiiresti meeskonna usalduse ning taastada on seda hiljem ülimalt raske kui mitte võimatu.
Juht mõtleb ainult iseendale. Raske on usaldada enesekeskset inimest. Kui juht hoolib ainult iseendast ja tal puudub igasugune huvi oma töötajate tegemiste või käekäigu vastu, siis usaldust sellises olukorras pole. Hea juht ei saa hakkama üksi.
Juhil on vilets maine. Kui inimesed hakkavad oma juhist halvasti rääkima, on ka kõrvalseisjatel järjest rohkem seda inimest usaldada. Sellepärast peab iga juht endale pidevalt meelde tuletama, et töötajad annavad neile koguaeg hinnanguid ning mitte kunagi ei teki hetke, kus juht võiks endaga lõplikult rahul olla. Kohe, kui juht seda teeb, mõjutab see negatiivselt tema ning töötajate usaldust.
Mittejärjepidev käitumine. Need juhid, kes on oma kavatsustes ja käitumises järjepidevad, tekitavad rohkem usaldust.
Juht, kes kunagi oma käsi mustaks ei tee. Juht ei pea mitte ainult juhtima äri, vaid ta peab ka selles osaline olema. Kui juht on superdelegeerija ning ise oma käsi kunagi nö mustaks ei tee, siis hakkavad töötajad kahtlema, kas nende juht üldse teab, kuidas selles ettevõttes asjad tegelikult käivad.
Vähene empaatiavõime. Juhilt, kes ei täna iialgi oma töötajaid ning püüab alati oma inimestest viimast välja pigistada, on raske eeldaada, et tema kavatsused on head. Töötajad ei taha tunda, et neid kasutatakse ära ja eriti puudutab see kehvemaid aegu. Kui juht ei oska olla töötajate suhtes tänulik ega nende püüdlusi tunnustada, siis ei sünni ka usaldust.