Otselepingud raudteel tekitavad ministeeriumi ja riigikogu vahel tüli

Raudteeveo otselepingud koguvad riigikogus vastuseisu. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei nõustu riigikogu majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase hinnanguga, et punkt uues ühistranspordiseaduses, mis lubaks otselepingud raudteel, jätab mulje nagu ministeerium tahaks kohtu tegevusse sekkuda ja minna jõupositsioonilt käimasolevat kohtuasja lahendama.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium rõhutab oma vastuses E24le üle oma varasema seisukoha, et plaanitav seadusemuudatus ei mõjuta kuidagi käimasolevat kohtuvaidlust, kuna kohus teeb antud asjas otsused tuginedes otselepingu sõlmimise hetkel kehtinud seaduse sätetele.

Praegu kehtiv seadus keelab otselepingudraudteel ja viimase halduskohtu otsuse kohaselt tähendab see seda, et vastavat õigust ei saa tuletada seda lubavast Euroopa Liidu määrusest.

Kallas kirjutab oma blogis, et menetluses oleva ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu eesmärk on reguleerida bussisõitjate õigusi, kuid nüüd on sinna on juurde poogitud ka säte, mis lubab otselepingute sõlmimist raudteeveol, mis ei ole selle määruse teema ja millega ei ole kiire.

Ministeerium peab samas täiesti loomulikuks, et seadusandja täpsustab esimesel võimalusel seaduse sätet, mida 13 aastat on ekslikult tõlgendanud kõik turuosalised, sealhulgas nii vedajad, tellijad kui ka seadusandja ise. Otselepingute sõlmimise lubatavuse on üksmeelselt heaks kiitnud ka valitsus.

MKM-i vaidlus Edelaraudteega on käimas teemal, et kas raudteel on õigus otselepingut sõlmida või mitte ehk siis selle üle, kuidas olemasoleva seaduse sätet tõlgendada ja kas oleks pidanud uute rongide kasutamiseks tegema riigihanke leidmaks teenuse osutaja.

Edelaraudtee on vaidlustas riigihangete vaidlustuskomisjonis riigi ja Elroni vahel sõlmitud otselepingu, mille kohaselt hakkab Elron oma uute diisel- ja elektrirongidega teostama uuest aastast kogu Eestis reisijatevedu raudteel.  Komisjon võttis Edelaraudteed toetava seisukoha ning kuulutas riigi ja Elroni lepingu õigustühiseks, seda toetas ka halduskohus ning praeguse seisuga on ministeerium otsuse edasi kaevanud ringkonnakohtusse, kust on vastust loota veel enne selle aasta lõppu.

Postimees on ka varasemalt kirjutanud, et kogu vaidluse muudab mõnevõrra absurdseks see, et muu hulgas on ka 2009. aastal Edelaraudteega sõlmitud reisijateveo leping otseleping, mille ennetähtaegne lõpetamine raudteefirmale nüüd pahameelt valmistab. Seega tuleb justkui välja, et kui seni on Edelaraudtee pidanud otselepinguid Eesti õiguses lubatavaks, siis alles praeguses kohtuvaidluses on hakatud vastupidist väitma.

Kui riigikogu muudab seadust, siis vaatamata sellele, et tegu pole tagasiulatava sättega, võtab kohus Kallase hinnangul selle aluseks seadusandja tahte selgitamisel. «Sisuliselt võiks see tähendada käimasoleva kohtuvaidluse lahendamist seadusandja poolt, mis ei ole õigusriigile kohane ja rikub võimude lahususe põhimõtet,» kirjutab Kallas.

Kallase hinnangul pole reisijate seisukohast pole vahet, kas me seadust muudetakse või mitte, sest uued rongid hakkavad 1. jaanuarist sõitma niikuinii ning kui vaidlus on läbi kui vaidlus on läbi ja tulemus on see, et otselepinguid võis ka siiani sõlmida, siis pole seadust vaja muuta.