Lemminkäinen seljatas riigi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile loobus prokuratuur Harju maakohtus 3,5 miljoni euro suurusest nõudest Lemminkäineni vastu, riigi kanda jäävad menetluse õiguskulud, kirjutab Äripäev.
«Tegemist on väga haruldase juhtumiga. Minu praktikas ei ole ette tulnud, et prokurör poolte vaidluste ajal süüdistusest loobub. See kaardipakk vajus neil lihtsalt kokku,» rääkis Lemmikäineni esindaja, advokaadibüroo Lextal partner ja vandeadvokaat Üllar Talviste pärast istungit.
Talviste hinnangul loobus prokuratuur mõistlikel põhjustel. Ta selgitas, et kogu süüdistus seisnes suures kelmuses, mille sisuks oli, et Lemminkäineni ehitatud teelõigul kasutati vale materjali ja sellega justkui peteti riiki. Kordusekspertiis aga kinnitas, et kasutatud materjal vastas hanke tingimustele.
Närvikulu ei kompenseeri keegi. Lemminkäinen Eesti juhatuse esimees Sven Pertens uskus kogu aeg, et vähemalt riigikohtu tasandil tuleb õigeksmõistev otsus. «Kogu asi oli pehmelt öeldes põhjendamatu ja raiskas hirmsasti meie kõigi aega ja raha,» hindas Pertens. Ta lisas, et kuigi kohus mõistab riigilt õiguskulud tagasi, oli protsess täis aja- ja närvikulu, mida keegi ei kompenseeri.
Prokuratuur esitas Lemminkäineni vastu nii kriminaal- kui ka tsiviilsüüdistuse. Suurusjärk, mida riik ettevõttelt tahtis, oli kolm ja pool miljonit eurot.
Pertens ütles, et riigi nõue tundus absurdne – ettevõte ehitas teelõigu tervikuna valmis 15–20 miljonit eurot odavamalt, kui riik oli alguses eeldanud, ning 6–7 miljonit eurot odavamalt, kui keegi teine oleks ehitanud. Ta kinnitas, et tee on kindlasti korralik ja kestab kaua. Odav on tema sõnul üldse suhteline mõiste. «Tellijale ei olnud kindlasti ka see praegune rahakulu odav, ent mõistlik ja põhjendatud,» möönis ta.
Pertensi hinnangul on Eesti õigussüsteem liiga kriminaliseeritud. Ta märkis, et kui Soome emafirmas probleemist juttu tehti, olid sealsed üllatunud, sest igal pool mujal maailmas olnuks tegu tsiviilõigusliku juhtumiga.
Loe pikemalt Äripäevast.