Eesti suuremate koolitusfirmade hulka kuuluv Marketingi Instituut alustab uuest aastast konverentside korraldamisega, tuues turule maailmas üha enam leviva interaktiivse konverentsi formaadi «100 ideed».
Marketingi Instituut kavatseb raputada Eesti konverentsiturgu
3. detsember 2013, 15:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marketingi Instituudi juhi Anu-Mall Naaritsa sõnul lühendab uudne formaat oluliselt lavamoloogide pikkust, tõstab läbi aktiivsete arutelude kõigi konverentsiliste kaasatust ja muudab konverentsipäevad sisulisemaks ja tulemuslikumaks. «See aeg, mil 500 inimest kogenes kuulama 3-5 targa ja erudeeritud kõnemehe tunniajaseid monolooge, on formaadina ammu out,» ütles ta. «Teisalt on mind isiklikult veidi hämmastanud meie konverentsiturul levinud lubadus garanteerida iga üritusega vähemasti 1-2 uut ideed. Hämmastanud seepärast, et kui juba googeldades leiab kümneid uusi ideid tunnis, siis konverentsile vähema järele minna oleks aja raiskamine.»
Naaritsa sõnul alustavad «100 idee konverentsid» tegevust juba jaanuarist ning esimesteks konverentsideks on tööandja brändi loomist käsitlev konverents «Unistuste tööandja», turismiturunduse konverents «Ahvatlev külaline Venemaalt» ja juhtimiskonverents «Põlvkonnavahetus».
Naaritsa sõnul ei soovi ta uudset konverentsiformaati täpsemalt kirjeldada, jättes selle igaühele isiklikuks avastamisrõõmuks. Kuid korraldajad lähtuvad põhimõtetest, et vähemasti kolmandik esinejaid tulevad igale konverentsile mujalt riikidest ja peavad olema valmis eri formaatides toimuvateks sisuliseks aruteluks konverentsilistega, kelle endi kogemustel ja seisukohtadel on konverentsipäeva õnnestumises kanda pea sama suur roll kui eeskõnelejatel.
Marketingi Instituut on Eesti juhtivaid koolitusfirmasid, koolitades aastas ca 2500 inimest peamiselt turunduse ja ekspordi juhtimise valdkondades. Viimase kolme aastaga on ettevõtte majandusaasta käive enam kui kümnekordistunud, ulatudes 55 000 eurost 2009 aastal 670 000 euroni 2012 aastal.