Uute korterite hinnatase ligineb kohati buumiaegsele tasemele
3. detsember 2013, 09:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna ja Harjumaa kinnisvaraturule lisandub palju uusi kortermaju, samas on uusarenduste ruutmeetrihind mitu korda kallim kui samas piirkonnas asuvates vanemates majades
Eelkõige on põhjus uute majade energiatõhususes. Leidub ka piirkondi, kus ruutmeetrihinnad lähenevad buumiaegsele tasemele.
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul on praegu töös need projektid, mis on mitu aastat ootel seisnud. «Oleme masust väljas, hinnad on tõusmas ja kes muidu on ootel olnud, on nüüd oma kiire otsuse teinud,» rääkis ta.
Kõrvalkulud üha tähtsamad
Sama kinnitas ka Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juhataja Agur Tammistu, kelle sõnul on kinnisvaraturg ka üldiselt tasapisi tõusuteel.
«Eks praegu ehitatakse neid maju, mis buumi ajal jäid tegemata. On neid, kellel oli maa välja ostetud, kellel olid isegi kommunikatsioonid olemas, aga asi jäi lihtsalt vundamendi tasemele, kuna masu tuli peale,» selgitas ta.
Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul on arendustempo tõesti pisut kasvanud. Kui vaadata ehitusjärgus olevate uusarenduste arvu Harjumaal, siis praegu on neid 32, aasta tagasi aga oli 15. Ta lisas, et oluline näitaja on see, kui palju leidub vabu uusi kortereid.
«Kui mullu oli Harjumaal 1683 vaba uut korterit, siis tänavu on see jääk kasvanud 2290 peale. See näitab, et kaupa on vahepeal n-ö lattu toodetud ja laojääk on kasvanud,» rääkis ta.
Rüütli sõnul on elukondlik kinnisvaraturg uuesti hoo sisse saanud ja inimesed on hakanud taas kinnisvarasse investeerima kolmel põhjusel.
Esiteks ollakse pettunud pensionifondides. Teiseks on aru saadud, et väärtpaberiturg on siiski koht spetsialistidele ja igaüks seal hakkama ei saa. Kolmandaks soovitakse, et raha toodaks omakorda raha, mida see siis kinnisvarasse paigutatuna potentsiaalselt teha saab.
«Tõsi küll, inimestel on see kogemus käes, et kinnisvara väärtus ei saa ainult tõusta, vaid võib ka langeda, aga näeme seda, et tegelikult on taastumine olnud üsna jõuline. Oleme praegu juba 2005.–2006. aasta kandis,» sõnas Rüütel.
Uute korterite tehinguhinnad on aga järelturuga võrreldes palju suuremad. Pindi Kinnisvara ja ERI Kinnisvara ühise monitooringu järgi olid 2013. aasta keskpaigas uute korterite hinnad 55 protsenti koguturu keskmisest kõrgemad. 2012. aastal oli vastav näitaja 47 protsenti, 2011. aastal 41 protsenti, 2010. aastal 35 protsenti ja 2009. aastal 26 protsenti.
Sellel on aga vägagi pragmaatiline seletus: märksõnaks on energiatõhusus. Nii Rüütel, Sooman kui ka Tammistu kinnitasid otsekui ühest suust, et energiasääst on praeguste uusarenduste juures üks võtmesõnadest. «Energiatõhusus on teema number üks, et korter kaljukindlalt ja kiiresti maha müüa,» kinnitas Rüütel.
Soomani sõnul on kõrvalkulud muutunud üha tähtsamaks, sest inimesed ei arvuta enam ammu ainult laenumakse suurust.
«Erinevate küttesüsteemide ja projektlahenduste puhul võivad kõrvalkulud olla kahekordse erinevusega. Näitena võib tuua kas või selle, kas hoones on soojustagastusega sundventilatsioon, mis kulusid säästab, või mitte,» lausus ta. «Tähtis on ka see, kui palju maja jooksva korrashoiu peale raha kulub.»
Sooman lisas, et kui suudetakse ära tõestada, et müüdavas majas on kulud tõesti väikesed, saab selle eest ka rohkem küsida.
Ja rohkem tõesti ka küsitakse. Tammistu tõi näiteks, et Tallinnas Astangul on kõige odavama uusarenduse ruutmeetrihind 1300 eurot, sealsamas kõrval on vanemate elamute ruutmeetrihind umbkaudu 800–900 eurot. Mustamäel algavad hinnad 1600–1800 eurost ja Kristiines maksab ruutmeeter juba 2000 eurot.
Kalamaja kogub kuulsust
Kadriorus on vanema korteri ruutmeetrihind umbes 2000 eurot ja uusarendusel 3000 eurot. Kesklinna kõige magusamates kohtades, näiteks Kentmanni tänaval, küündib ruutmeetrihind aga lausa 5000 euroni.
Rüütli sõnul ongi kesklinn kõige kindlam investeeringupiirkond ja seetõttu on ka kesklinna arendused jõudsalt liikuma hakanud.
«Mis on ülipopulaarne ning mis hakkab populaarsuselt isegi kesklinna ületama, on Kalamaja piirkond: seal on ruutmeetrihind isegi kuni 2500 eurot. Veel kolm aastat tagasi ei oleks keegi osanud arvata, et midagi sellist toimuma hakkab,» rääkis ta.
Soomani sõnul on aga kesklinna müügitempo ebaühtlane, seetõttu nihkubki arenduste osakaal äärelinna kasuks.