Mängukonsooli­äris toimub põlvkonnavahetus

Kalev Aasmäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fännid proovivad äsja müüki tulnud Sony PlayStation 4, mille peamine konkurent mängukonsooliäris on Microsofti XBox.
Fännid proovivad äsja müüki tulnud Sony PlayStation 4, mille peamine konkurent mängukonsooliäris on Microsofti XBox. Foto: SCANPIX

Selle aasta jõulude eel lisab miljonitele kingisaajatele üle maailma lisapõnevust kahe uue mängukonsooli turuletulek.

Sony PlayStation 4 hakati Põhja-Ameerikas müüma juba 15. novembril, Euroopasse jõudis konsool novembri lõpupäevadel. Microsofti Xbox One lansseeriti Põhja-Ameerikas ja Euroopas 22. novembril. Eestis on seda müügilettidel võimalik kohata ilmselt alles järgmisel aastal.

Nintendo ehk kolmas suur tegija mängukonsooliäris jõudis aastaga oma konkurentidest ette, paisates uue generatsiooni Wii U nimelise konsooli müüki juba mullu novembris. Samas, oma eelkäijale sarnast menu ei ole Nintendo esimene kõrglahutusega graafikat toetav konsool suutnud nautida – aastaga on ettevõtte teatel seda tarnitud vaid 4 miljonit eksemplari. Võrdluseks – konkurentide Sony PlayStation 4 ja Xbox One’i müüdi juba enne nende turule jõudmist ette üle miljoni eksemplari.

Põlvkonnavahetus
Põlvkonnavahetuseks oli ka juba viimane aeg – Microsofti üliedukas Xbox 360 tuli turule juba kaheksa aastat tagasi, Sony PlayStation 3 ja Nintendo Wii on aasta nooremad. Kui Microsofti ja Sony eelmise põlvkonna konsoolid pühendusid traditsioonilisema mängukogemuse pakkumisele ehk taga aeti võimalikult head mängugraafikat ning toetati paralleelselt samu mänguhitte, siis Nintendo lähenes asjale teistmoodi, jäädes graafikavõimalustelt küll konkurentidele alla, kuid pakkudes samas liikumistundliku sensoriga varustatud puldi abil uudseid võimalusi, millega üritati haarata laiemat publikut – lastest pereemadeni. Selline strateegia tõi ka edu – selleks hetkeks, kui oktoobri lõpus pandi tehases kokku viimane Wii konsool, oli seda maailmas müüdud üle 100 miljoni eksemplari.

Konkurendid jäid sellele tulemusele alla – Microsofti andmetel oli Xbox 360 septembri lõpuks müüdud maailmas veidi vähem kui 80 miljonit eksemplari, umbes sama palju oli Sony müünud novembris avaldatud statistika järgi ka PlayStation 3-e.
Uue generatsiooni konsoolide puhul on Microsoft ja Sony üritanud end juba teineteisest eristada.

Kuigi Sony Play­Station 4 tehnilised näitajad on Xboxist veidi paremad ehk nagu ettevõte on teatanud, ollakse «keskendunud parima mängukogemuse pakkumisele», siis Microsoft on lähenenud asjale teise nurga alt, lisades Xbox One’ile Kinecti sensori ja Xbox Live’i abil mitmeid lisalahendusi, mis peaks seadmest tegema koduse meelelahutuskeskuse, mitte ainult mänguvahendi.

Kumb lähenemine tarbijate südamed võidab, on vara ennustada, esimesi tulemusi on näha ilmselt juba järgmise aasta alguses, mil avaldatakse jõulumüügi tulemused. Kindel paistab olevat aga see, et Nintendo oma Wii U konsooliga seekord esikoha eest ei võitle.

Mängukonsoolide sõjas on huvitavaks tõsiasjaks, et praegused põhilised konkurendid Sony ja Microsoft on juba mõnda aega läbi elamas keerulisi aegu.

Microsofti raskused
Aastakümneid tarkvarahiidude seas domineerinud Microsoft üritas eelmisel aastal reageerida PC-turu seisakule, võttes suure riski oma tahvelarvutiga. Viimane aga kõrbes läbi – tahvelarvuti Surface RT versiooni ebaedu tõttu tuli ettevõttel suvel maha kanda ligi miljard dollarit, mis oli suurem summa, kui selleks ajaks mõlema tahvelarvuti ehk Surface RT ja Surface Pro müügist saadud kogutulu. Suvel toimusid ettevõttes suured struktuurimuudatused ning augustis teatas ettevõtte pikaaegne tegevjuht Steve Ballmer, et lahkub oma positsioonilt lähema aasta jooksul. Kes hakkab maailma suurimat tarkvaraettevõtet edaspidi tüürima, ei olnud selle loo kirjutamise ajal veel teada.

Microsofti seis on Sonyga võrreldes siiski veel roosiline – Jaapani ettevõte on pikalt maadelnud peamiselt teleriäri ebaedust tulenevate hiigelkahjumitega, mida ei ole suutnud tasakaalustada ka nutiseadmete viimasel ajal juba üsna korralikud müüginumbrid. Sel suvel oli õhus kontsernis seitsme protsendi suurust osalust omava USA riskifondi Third Point välja pakutud ettepanek, et ettevõtte meelelahutusüksus Sony Entertainment lahutatakse kõrvalettevõtteks ning viiakse börsile, kontserni juhtkond ja nõukogu olid aga sellele kategooriliselt vastu.

Mängud telefonis ja tahvlis
Võrreldes eelmise generatsiooniga on mänguturul toimunud aga oluline muudatus – üheks laialt levinud mänguvahendiks on saanud ka nutitelefonid ja tahvel­arvutid. Kui sel aastal on nutiseadmete mängude käibeks maineka uuringufirma Gartner hinnangul umbes 13,2 miljardit dollarit, siis kahe aasta pärast oleks see summa 22 miljardit dollarit ehk toimunud peaks olema suur põhimõtteline muutus – nutiseadmete mängudest saadav müügitulu on mööda trüginud PC-mängude vastavast näitajast, milleks Gartner prognoosib 2015. aastal 20 miljardit dollarit.

Gartneri hinnangul jäävad kodused mängukonsoolid siiski kõige olulisemaks videomängutööstuse osaks, hoides ka oma osakaalu kogu sektori käibest – kui sel aastal müüakse uuringufirma prognoosi järgi 44,3 miljardi dollari eest mängukonsoole ja neile mõeldud mänge, ning sektori kogukäibeks hinnatakse 93,3 miljardit dollarit, siis 2015. aastaks on vastavad näitajad tõusnud 55 miljardile dollarile ning 111 miljardile dollarile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles