Euroopa Komisjon soovib luua ühtse telekommunikatsioonituru, kus pole mobiilikõnede rändlustasusid ja firmad võiks ühe tegutsemisloaga toimetada kõikides riikides.
Ühtse telekomituruga läheb veel aega
8. detsember 2013, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon on Euroopa mobiilsidehindade ühtlustamise suunas astunud juba päris mitu sammu. Viimaseks olulisemaks tarbija rahakotis tuntavaks muudatuseks oli tänavu juulis jõustunud regulatsioon, mille järgi maksab Euroopa Liidu riikides ning Norras, Islandil ja Liechtensteinis kõneminut kuni 28,8 senti, kõne vastuvõtmise tasu saab regioonis olla kuni 8,4 senti minuti eest, SMSi eest võib mobiilifirma küsida kuni 9,6 senti. Oluliselt langes ka mobiilse andmeside hind – välismaal interneti kasutamise ühe megabaidi maksimaalne hind langes kolmandiku võrra, 54 sendile.
Euroopa Komisjoni jaoks oli juulikuine hinnapiiri langetus aga vaid üheks astmeks lõppeesmärgi ehk ühisturu suunas.
Septembri alguses esitas Euroopa digitaalvolinik Neelie Kroes Euroopa komisjonile oma telekommunikatsioonisektorit käsitlevate ettepanekute paketi «A Connected Continent», kus käsitleti Euroopa Liidu ühtse mobiilsideturu põhimõtteid ning tehti ettepanekuid järgmiste sammude jaoks.
Sellest tulenevalt tegi Euroopa Komisjon ettepaneku Euroopa Liidu telekommunikatsioonituru ühendamiseks, mis näeb ette kogu ELi hõlmava ja rändlustasudeta mobiilside võimaldamise ning Euroopa-siseste rahvusvaheliste kõnede lisatasude kaotamise.
Rändlustasu keeld
Ettepaneku järgi keelustataks ELis reisides järgmise aasta juulist sissetulevate kõnede eest nõutavad rändlustasud. Ettevõtjatel oleks kaks valikut – kas pakkuda selliseid kõnehindu, mida kohaldatakse kogu ELis ja mille kujundab sisekonkurents, või lubada klientidel lahkuda. See tähendab, et nad valivad teise rändlusteenuse pakkuja, kellel on madalamad hinnad, seda ilma, et tuleks osta uus SIM-kaart.
Lisaks kaotataks Euroopa-siseste rahvusvaheliste kõnede lisatasud. Euroopa Komisjon leiab, et hindade määramisega teeniks ettevõtjad tagasi objektiivselt põhjendatud kulud, ent mobiililt tehtud ELi-siseste kõnede hind ei saaks olla kõrgem kui 0,19 eurot minuti eest. Sellele lisanduks käibemaks.
Komisjoni ettepanekuga loodaks üks ühtne luba tegutsemiseks kõigis 28 liikmesriigis ja ühtlustatud kord, mille alusel mobiilifirmad saavad rentida juurdepääsu teiste ettevõtjate omandis olevatele võrkudele.
Tegu on üsna radikaalse sammuga, mida tabas kogu Euroopas mitmest suunast terav kriitika.
Mobiilsidefirmad protestivad
Kuigi Kroesi hinnangul aitaks ühtne mobiilsideturg tõsta Euroopa konkurentsivõimet ning säästa regiooni majandusele kuni 110 miljardit eurot aastas, siis Euroopa suurimad telekommunikatsioonifirmad väitsid vastupidist. Guardiani andmeil leidsid Vodafone, Orange ja Telefonica, et Euroopa rändlustasude kaotamine läheks neile maksma seitse miljardit eurot aastas, vähendaks firmade võimalusi panustada innovatsiooni ning uute tehnoloogiatega seotud investeeringutesse, andes seega soovitule ehk konkurentsivõime suurendamisele hoopis vastupidise efekti.
Euroopa Komisjoni nõuded on juba vähendanud ka Eesti mobiilsidefirmade käivet ja kasumit. EMT juht Valdo Kalm on kahanevat käivet põhjendanud jõustunud sidumistasude kärpega.
Kuigi Euroopa keskmine tarbija võib lähiajal ehk veelgi alaneva kõne- ja mobiilse andmesidehinna üle rõõmu tunda, siis Eesti tarbijale tähendab see väga suure tõenäosusega mobiilsideteenuste hinnatõusu. Seda kinnitas ka konkurentsiameti sideteenistuse juhataja Margus Kasepalu.
«Euroopa Komisjon on märkinud, et sidefirmad peaksid pakkuma klientidele sama hinda nii kodu- kui välismaal. Euroopa tasemel küll hinnad ühtlustuksid, kuid meie jaoks võib see tähendada päris olulist kõneminuti hinna tõusu. Sellega aga langevad hinnad pigem n-ö jõukamate riikide kodanikele, kuid väiksema ostujõuga Ida-Euroopa riikide tarbijatele hinnad tõusevad,» ütles Kasepalu.
Euroopa Liidu riikide elektroonilist sidet reguleerivate asutuste ühendatud amet BEREC teatas septembri lõpus, et Euroopa ühtse telekommunikatsioonituru loomise plaan on koostatud kiirustades ja vajaliku analüüsita.
BEREC märkis avalduses, et Kroes on Euroopa mobiilsidesektori olukorrast maalinud reaalsusest süngema pildi, tuues tõestuseks näiteks OECD 2012. augusti raportis avalikustatud statistika, mille järgi pakutakse Euroopa kõige suurema konkurentsiga turgudel mobiilsideteenuseid USAga võrreldes kaks korda madalama hinnaga.
Samuti võib ameti hinnangul ettepaneku läbiminekul praegune võimutasakaal komisjoni, liikmesriikide ja sidet reguleerivate asutuste vahel kaduda ning otsustavalt suureneda komisjoni mõju. Sellele viitas ka Kasepalu.
«Ärevust tekitab punkt, mille kohaselt saab Euroopa Komisjon hakata panema vetot regulaatorite poolt konkreetsel sideturul kavandatavatele kohustustele. Kui praegu peavad riikide reguleerivad asutused igasuguste kohustuste jms rakendamisel arvestama kohalikku turu- ja konkurentsiolukorda, siis ühtse telekomituru paketi järgi tuleb teha seda, mis Euroopa komisjon ette näeb,» ütles Kasepalu.
Valitsus kiitis heaks
Vaatamata operaatorite ja ka konkurentsiameti kriitikale kiitis Eesti valitsus 17. oktoobril toimunud istungil kõik Euroopa Komisjoni algatatud elektroonilise side ühtse turu paketi olulisemad ettepanekud heaks. Mõned päevad hiljem saatis selle ala ettevõtteid koondav Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) majandusministeeriumile kirja, milles leidis, et Euroopa Komisjoni määrus riivab ettevõtjate õiguskindlust, nõuab ebaproportsionaalselt palju investeeringuid, paneb firmadele ettevõtlusvabaduse vastaseid kohustusi, tekitab lisabürokraatiat ning korraldab valdkondi ja turge, mida pole tegelikult vaja reguleerida.
ITL leidis, et konkurentsi seisukohalt tekib olukord, milles suurematel operaatoritel, eriti suurematel ELi mobiilsidefirmadel, on stiimul sõlmida omavahel kollektiivleping. Samas puuduks neil huvi aktsepteerida pakkujat, mis asub väikese rahvaarvuga riigis või riigis, kus tal on juba leping, sest selle väikeriigis tegutseva pakkuja «väärtus» on kollektiivlepingu partneritele väike või puudub üldse.
Mitmepoolsest kriitikast hoolimata on Eesti riik siiski selgelt Euroopa Komisjoni ettepaneku heaks kiitnud.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon teatas 8. novembril, et toetab Euroopa Komisjoni algatatud elektroonilise side ühtse turu paketti, kuigi 5. novembri pressiteate järgi oli riigikogu majanduskomisjon paketi vastu. Komisjoni liikmete Arto Aasa ja Kaja Kallase sõnul oli tegu kommunikatsioonihäirega ning mõlemad komisjonid on paketi eesmärkide suhtes ühte meelt.
Majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas tunnistas siiski, et Eesti tarbijate jaoks ei muutuks hind paremaks ja sideteenuste pakkujatele ei muutu lihtsamaks ka uutele turgudele minek.
«Kui ettevõtjate investeeringud on juba tehtud praegu kehtivaid tingimusi arvestades, millest osa jõustuvad järgmise aasta suvel, siis on majanduskomisjonil keeruline Euroopa Komisjoni paketti toetada,» selgitas Kallas pressiteates. Sellegipoolest toetas majanduskomisjon Euroopa elektroonilise side ühtse turu paketi eesmärke.
Rändlustasude täielik kadumine Euroopa Liidus võtab aga veel aega, sest ettepaneku peavad heaks kiitma Euroopa Parlament ja 28 ELi liikmesriiki. Kuigi Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso nimetas oktoobri lõpus Euroopa Ülemkogul peetud kõnes ühtse telekommunikatsioonituru kava ühe prioriteedina, lükkub selle arutamine suure tõenäosusega järgmise Euroopa Parlamendi ja komisjoni õlgadele.
See tähendab, et rändlushindade ühtlustumine võtab veel aega – kõnehindade osas on see ilmselt kiirem protsess, andmeside puhul, mille tähtsus operaatorite käibes üha kasvab, on lood ebaselgemad.
«Andmesidetasude ühtlustamine riigis ja väljaspool oma riiki on kõnehindade ühtlustumisest pisut komplitseeritum ning siin tuleb telekommunikatsiooni ettevõtetele anda piisavalt aega, et nende seni tehtud investeeringud ei osutuks asjatuks,» ütles peaminister Andrus Ansip Brüsselis Euroopa Liidu Ülemkogu arutelusid kommenteerides. Digitaalmajandusele pühendatud ELi Ülemkogu oli oktoobri lõpus.
Digivolinik Neelie Kroes oli oma ülemkogu järgses kommentaaris optimistlikum.
«Poliitikud on aru saanud, et telekomipakett tuleks kiirelt vastu võtta. Asjaga on tõesti kiire –Euroopa Parlamendi valimised pole enam kaugel (/…/). Euroopa Ülemkogu pöördub selle teema juurde tagasi järgmisel aastal. Ma hakkan intensiivselt tööle eri riike esindavate ministrite ning Euroopa Parlamendi liikmetega, et me suudaks õigeaegselt tulemuseni jõuda,» kirjutas Kroes oktoobri lõpus oma ametlikus blogis.