Venemaa sissetung paneks Kaspia nafta lõksu

Marti Aavik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aserbaidžaani Kaspia mere nafta ja maagaasi ühendused.
Aserbaidžaani Kaspia mere nafta ja maagaasi ühendused. Foto: www.azerbaijan.az

Ainsad Venemaad ja Iraani vältivad Kaspia mere nafta ja maagaasi teed läände kulgevad läbi Gruusia, Gruusia langemine Venemaa kontrolli alla lõikaks läänest ära selle alternatiivse energiakanali.


Toornafta barreli hind on New Yorgi toorainebörsil (NYMEX) võrreldes reedese madalseisuga tõusnud umbes dollari jagu. 14.45 Eesti aja järgi maksis barrel naftat NYMEXil 116,14 dollarit.

Nafta hind tõusis hoolimata dollari tugevnemisest teiste valuutade suhtes, mis muude asjaolude samaks jäämise korral peaks mõjuma vastupidiselt.

«Sõjaline konflikt Gruusias on peamine faktor, mis täna hommikul nafta hinda üles surub,» ütles analüütik David Moore BBC'le

Gruusia on Kaspia nafta ainus vaba tee läände

Bakuu-Tbilisi-Ceyhan'i naftajuhe kannab Aserbaidžaani Kaspia mere naftat läbi Türgi vahemere sadamasse Ceyhan'i.Torujuhe on kokku 1768 kilomeetrit pikk. 249 kilomeetrit sellest asub Gruusia territooriumil.

Nõukogude Liidu ajal oli kogu Kaspia mere nafta transport korraldatud läbi Venemaa ning alternatiivne naftajuhe kulgeb praegugi Bakuust Venemaa Musta mere sadamasse Novorossiiskis.

Gruusia kaudu veetud torujuhe on praktiliselt ainus viis toimetada Kaspia mere naftat läände vältides Venemaa, Iraani ja Türgi ning Aserbaidžaaniga tülis oleva Armeenia läbimist.

Teine torujuhe (Bakuu-Supsa) alustas peale remonti tööd selle aasta juunis. Gruusia Musta mere sadamasse Supsasse jõudis sedakaudu 145 000 barrelit naftat päevas.

Plaan: miljon barrelit päevas

Bakuu-Tbilisi-Cehyan'i torujuhtme ehitus algas 2003. aastal ja valmis sai rajatis 2005. aastal. Esimene tanker 600 000 barreli torujuhtmest tulnud Kaspia naftaga seilas Ceyhani sadamast välja 4. juunil 2006. aastal.

Plaanis oli alates 2009. aasta algusest saavutada torujuhtme võimsuseks 1 miljon barrelit päevas. Paralleelselt sellega kulgeb ka lõuna Kaukasuse gaasitoru, mida on kavandatud pikendada Turkmeeniani Aasia poolel. Nabucco torujuhe peaks transportima gaasi läbi Türgi Euroopasse.

BP taas löögi all

Torujuhtme rajanud konsortsiumi suurim osanik on BP (endine British Petroleum), millele kuulub 30,1 protsenti torujuhtmest. Veerand ettevõtmisest kuulub Aserbaidžaani riiklikule naftakompaniile.

Kaasatud on Chevron USAst, StatoilHydro Norrast, TPAO Türgist, Total Prantsusmaalt ning Eni ja Agip Itaaliast.

Plahvatus Türgis

Mõni päev enne sõjasündmuste algust Gruusias toimus torujuhtme Türgi osas plahvatus, mis vigastas ventiiliklappi ja seiskas nafta transportimise. Tulele suudeti piir panna alles täna.

Naftaga kauplejad ennustavad, et selle õnnetuse tõttu hilinevad nafta laadimised Ceyhani sadamas umbes kolm nädalat.

BP pressiesindaja teatas eelmisel kolmapäeval, et laevadega veetakse toornaftat Ceyhani sadama varudest endiselt välja ning tootmine Aserbaidžaanis jätkub samuti. Naftajuhtme parandamise ajal kogutakse seda hoidlatesse.

Kurdi terroristid on väitnud, et nemad korraldasid naftajuhtme plahvatuse.

Türgi sõjavägi ja kohalikud võimukandjad on kinnitanud, et tulekahju põhjuseks oli tehniline rike, mitte terroriakt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles