New York Times: Vene tolliliit võtab tuure üles

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna võib Kasahstanist teele asuda söelaadungiga rong, läbida oma teel tuhandete kilomeetrite kaupa Euraasia steppe, ning pidada kinni mõne Valgevene tehase väravate ees – ilma ühegi tollipeatuseta.
Täna võib Kasahstanist teele asuda söelaadungiga rong, läbida oma teel tuhandete kilomeetrite kaupa Euraasia steppe, ning pidada kinni mõne Valgevene tehase väravate ees – ilma ühegi tollipeatuseta. Foto: Sille Annuk.

Täna võib Kasahstanist teele asuda söelaadungiga rong, läbida oma teel tuhandete kilomeetrite kaupa Euraasia steppe, ning pidada kinni mõne Valgevene tehase väravate ees – ilma ühegi tollipeatuseta.

Kolme endise Nõukogude vabariigi – Valgevene, Vene ja Kasahstani – kodanikud võivad seaduslikult üksteise territooriumidel töötada.

Ning Moskvas seisab terasest ja klaasist pilvelõhkuja, jätkab New York Times, kus teenivad leiba sajad uue rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes on vaikselt võtnud üle ülalmainitud kolme valitsuse kaubanduspoliitika. 

Pärast aastatepikkust turtsumist ja jupsimist on vabakaubandustsooni idee endise NSVLi aladel jumet võtmas.

Uut hoogu on liikumisele andmas Ukraina, pannes pidurit integreerumisele Euroopa Liiduga ning kiigates pigem ida suunas. Tolliliitu on tõotanud heita ka Kõrgõzstan ja Armeenia.

Idasuunalisel blokil on lisaks Venemaa poliitilistele ambitsioonidele ka mitmeid pealtnäha argiseid ja halle eeliseid. Kindlasti tunneb Venemaa rõõmu «laienenud» elanikkonnast – nii näiteks on Venemaal autosid meisterdaval Ford Motoril terve trobikond ekstra kliente ilma tollipiiride taha takerdumata.

Liikmetele pakub Venemaa ka soodsamat energiat. Nagu kinnitas Vladimir Putini majandusnõunik Sergei Glazjev, säästaks Ukraina tolliliidu liikmena energialt 9 miljardit dollarit aastas.  

Ukraina 46 miljonit tarbijat vähendaksid aga tunduvalt rahvastikulõhet Euroopa Liiduga – koos Ukrainaga elaks tolliliidus kokku 215 miljonit inimest (ELi 507 miljoni vastu).

Potentsiaalseid liitujaid oleks tolliliidul vaeses Kesk-Aasias ja Lõuna-Kaukaasias veelgi. Kui lisaks Armeeniale ja Kõrgõzstanile liituks ka Tadžikistan – mis on samuti huvi üles näidanud – lisanduks liidule veel 16,6 miljonit inimest. 

2015. aasta 1. jaanuaril saab uus moodustis ametlikult nimeks Euraasia Majandusliit. Küpsemas oleva liidu peakorteris, mida nimetatakse Euraasia Komisjoniks, töötab ligikaudu 800 inimest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles