Ansip autode maksustamisest: mitmed probleemid vajavad lahendamist
28. november 2013, 14:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on sõiduautode kasutamisel ettevõtte tasandil kindlasti praegu probleeme, kuid samas ei olnud peaminister veendunud, et rahandusministeeriumi värskete muudatustega on võimalik neid kiirkorras lahendada.
«Probleemid vajavad lahendamist, ka riigikogu koalitsiooni fraktsioonid, kui nad otsustasid aja maha võtta, ei otsustanud ju loobuda teemaga tegelemisest,» kommenteeris Ansip neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
«Ma eeldan, et rahandusministeerium on üritanud esimest eelnõu paremaks teha, eeldan ka seda, et sel korral kaasatakse osapooli, ettevõtjaid selle eelnõu valmimisse,» viitas Ansip probleemile, et esimesel korral jättis ministeerium huvigrupid kaasamata.
Ansipi sõnul ei tähenda samas veel see, et rahandusministeerium on saatnud eelnõu kooskõlastusringile seda, et see kooskõlastus kindlasti saadakse. Peaminister soovitas seega sündmustest mitte ette rutata, kuid lisas, et ta siiski mõistab rahandusministeeriumi muret.
«Uue sõiduautode käibamaksustamisega loodeti saada juurde riigieelarvesse 24 miljonit eurot. Selge on see, et praegu on vaja leida täiendavaid tulusid 24 miljoni euro ulatused või tuleks selles ulatuses kulusid kärpida, sest seaduse järgi riigikogu ei tohi muuta eelarve tasakaalu,» selgitas peaminister.
Ühe võimaliku katteallikana on nähtud eelarveaugu katmist riigifirmade dividendide eest saadava tuluga. Peamine küsimus ei ole Ansipi hinnangul siin mitte rahas, vaid õiguslik. «Kas riigi äriühingutelt võetavad dividendid on tavapärased või ületavad tavapärast. Kui dividendid on tavapärases ulatuses, siis eelarve tasakaalustamiseks need dividendid sobivad suurepäraselt, et katta autode käibemaksustamise saamata jäänud summad.»
Kui aga neid dividende hinnatakse mitte tavapäraseks, siis katteallikana need dividendid peaministri sõnul ei sobi.
Ühtlasi lisas Ansip, et praegu pööratakse Euroopa Liidus rohkem tähelepanu struktuursele mitte nominaalsele eelarve tasakaalule ehk täiendavad dividendid lahendavad ära nominaalse probleemid, aga mitte struktuurse tasakaalu probleeme.
Seega on Ansipi sõnul probleem nii autode käibemaksustamises kui ka eelarve tasakaalus. «Meil on mitmed probleemid, millele tuleb lahendus leida, mõnele lahenduse leidmisega on kiire, mõnega nii kiire ei ole,» võttis peaminister kokku.
Rahandusministeerium saatis eile ministeeriumidele ja partneritele kooskõlastamiseks täiendatud eelnõu autode käibemaksu tagastamise piiramiseks. Eesmärk on vähendada ettevõtluses kasutatavatele sõidukitele mõeldud maksusoodustust ja selle kasutamisest tekkinud majanduslikke moonutusi.
Ministeeriumi tehtud muudatustele on viidatud kui kosmeetilistele parandustele. «Oleme täiendanud käibemaksueelnõu seletuskirja, mõjuanalüüs on põhjalikum, juures on näited teiste riikide kohta, samuti võrdlus eraauto ja ettevõtluses kasutatava auto maksukoormuse kohta. Kooskõlastame ministeeriumidega, arutame veelkord huvigruppidega läbi,» kommenteeris ministeeriumi esindaja lehele olulisemaid muudatusi.
Ministeerium rõhutas üle, et 50-protsendine sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang puudutab ainult neid sõiduautosid, millega tehakse nii töö- kui erasõite ning on jätkuvalt seisukohal, et erasõitude tegemisel ei ole 100-protsendiline tagastus õigustatud.
Autode maksustamise kohta on ministeeriumil kaks eelnõud. Lisaks käibemaksumuudatustele on ka tulumaksumuudatused, mis puudutavad erisoodustust. Kuna see muudatus võeti välja, jääb kehtima praegune kord, kus tööandja sõiduauto kasutamisel erisoodustuse hind 256 eurot kuus, millelt tasutakse nii tulumaks kui ka sotsiaalmaks.
Lisaks tõsteti töötaja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvabastuse piirmäära 256 euro asemel 300 euroni. Piirmäär on püsinud muutumatuna alates 2009. aastast, mil see oli 4000 krooni kuus, ja arvestades kütusehindade vahepealset tõusu ei võimalda see ministeeriumi hinnangul enam endises mahu töösõitude hüvitamist.