Suurbritannia finantsjärelevalve on võtnud uurimise alla kulla hinna fikseerimisprotsessi Londonis, kahtlusega, et selles osalejatel on teiste ees eelised, kirjutab Bloomberg.
Londoni kulla hinna fikseerimine on uurimise all
26. november 2013, 16:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igal tööpäeval toimub Londonis kaks korda päevas rituaal, mille käigus viis panka fikseerivad kulla hinna. Alates 1919. aastast toimuv kulla hinnafikseering on väärismetalli hinnaindeksiks, mille alusel ostavad ja müüvad kulda kullakaevandusettevõtted, juveelifirmad ja keskpangad. Protseduur kestab viiest minutist kuni enam kui tunnini ning sellel osalevad viis panka, Barclay’s, Deutsche Bank, Bank of Nova Scotia, HSBC ja Societe Generale, võivad selle käigus nii suhelda telefoniga kui ka sooritada turul erinevad tehinguid, ka tulevikutehinguid.
Suurbritannia finantsjärelevalve on nüüd uurimas, kas fikseerimisprotsessil osalejatel ja nende klientidel ei ole teiste turul osalejate ees eeliseid.
London on maailma suurim kullakauplemiskeskus, kus kauplemismaht ulatub 33 miljardi dollarini päevas. New Yorgi toorainebörsi Comex, kus kaubeldakse tulevikutehingutega, kauplemise maht ulatub 29 miljardi dollarini päevas.
«Informatsioon liigub viie panga kaudu nende klientidele ja sealt edasi laiemale turule,» ütles Bloombergile Lääne-Austraalia ülikooli lektor Andrew Caminschi, kes avaldas septembri alguses Londoni hinnahälvete kohta artikli. «Maailmas, kus kauplemiseeliseid mõõdetakse millisekundites, on neil suur väärtus,» lisas ta.