Turundusspetsialistid: firma nimel võiks olla sisu ja mõtestatus

Kristina Traks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turundusspetsialistide arvates oli Ehitus Service nime muutmine Bauhofiks väga õnnestunud samm. Pildil Bauhofi ehituspood.
Turundusspetsialistide arvates oli Ehitus Service nime muutmine Bauhofiks väga õnnestunud samm. Pildil Bauhofi ehituspood. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Milliseid seoseid tekitavad meis brändideks kujunenud firmanimed nagu Comarket, Eskaro või Sebe, kas need on head nimed edukatele firmadele või tuleks need nimed ära muuta, selle üle arutasid brändiagentuuri Identity juht Ants Lusti ja Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits Turundusraadio saates.

Kuigi mõtestatud nimi on alati parem, ei ole alati mõtet ka tuntud nime kallale minna, leiti ühiselt. Ants Lusti sõnul on uut brändi üles töötada lihtsam kui vana putitada ning ideaalis peaks ka firma nimi andma aimu ettevõtte positsioonist turul.  Brändinimena kasutusele võetav sõna ei tohiks olla liiga kitsas, samas aga ka mitte liiga lai. Lusti sõnul on tema praktikas üks edukamaid nimemuutuse läbi teinud ettevõtteid ehitusmaterjalide müüja Bauhof, mis tegutses aastate eest Eestis Ehitus Service nime all. Uus bränd on rahvusvahelisem, viitab suhetele Saksamaaga ja on ka Eestis oma valdkonnas parima tuntusega. Tänu heale brändinimele on ka lähiturgudel ette näidata korralik edulugu.

Liiga kitsa nimena tõid turundusraadiolised näite ettevõttest, mis tegutseb näiteks Haapsalus ja toodab uksi, kuid soovib ajapikku hakata tootma ka aknaid ja võib plaanida Tallinna kolimist. Sellisel juhul jääks nimi Haapsalu Uksetehas ettevõtte arengule kitsaks. Teisalt toonitas Lusti, et nimi ei tohiks olla ka liiga lai nagu Maailma Tehas, sest see ei aita samuti ettevõtet turul õigesti positsioneerida.

Kuid mitte alati ei ole nimemuutmine hädavajalik, eriti siis, kui nime üldine tuntus ja positiivne kuvand on kõrged. Turundusraadiolised nimetasid heade näidetena värvifirmat Eskaro, bussifirmat Sebe ja toidukaupluste ketti Comarket.  Lusti hinnangul viitavad sellised nimed üheksakümnendate alguse trendile, kus firmasid loodi ja osteti teadmata, mida täpselt tegema hakatakse. Kas müüma suhkruvatti või trükkima särkidele. Kuigi kunagi omaniku poolt kiirostuna soetatud Sebe nimi tähendab vene keelest tõlkides «mulle» ja on iseenesest raskesti seostatav kvaliteediliidriga bussireiside turul, siis toidukaupade kett Comarket sai legendi järgi omal ajal alguse hoopis ookeanitaguse arvutikaubamaja ideest.

Ükskõik, kas brändi kujundamisel otsustatakse vana «sisutühi» nimi prügikasti visata või seda säästa ja edasi arendada, tuleks Ants Lusti sõnul alati silmas pidada, et brändi loomine eeldab laiapõhjalist kokkulepet kogu organisatsiooni sees. Selle arendamist ei tohiks jätta vaid turundusosakonna pärusmaaks, vaid selles tuleks osaleda ka omanikel ja tippjuhtkonnal.

Saadet saab kuulata siit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles