Keskkonnaministeeriumis arutati minkide farmide keelustamist

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika naarits ehk mink. Maailmapanga hinnangul on roiskumisvastaste kemikaalide tõttu karusnahksed riided üheks viiest maailma hullemast raskemetallide reostuse tekitajatest
Ameerika naarits ehk mink. Maailmapanga hinnangul on roiskumisvastaste kemikaalide tõttu karusnahksed riided üheks viiest maailma hullemast raskemetallide reostuse tekitajatest Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Keskkonnaministeeriumis arutati huvigruppidega eelnõu, millega tahetakse kaitsta Euroopa naaritsa looduslikke elupaiku ning keelata viie aastase üleminekuaja järel minkide pidamine Eestis.

«Ameerika naaritsa ehk mingi Euroopa loodusesse sattumist peetakse Euroopa naaritsa kadumise peamiseks põhjuseks. Eesti looduses on ühena vähestest riikidest Euroopa naaritsa looduslikud elupaigad veel säilinud. Paraku ei ole ka Eesti mingifarmidest võõrliigi loodusesse sattumine ja seal kurja tegemine välistatud. See on peamine põhjus, miks me arutame võimaluse üle tulevikus minkide farmidest loobuda,» rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Minkide loodusesse sattumine mõjutab lisaks Euroopa naaritsale ka paljusid linnuliike ning kahepaikseid.

Täna toimunud ümarlaual esitasid oma seisukohad esindajad teadusasutustest, keskkonna- ja loomakaitse organisatsioonidest kui ka karusloomakasvandustest. Samuti osales kohtumisel Keila valla esindaja. Karusloomakasvatajad leidsid, et minkide pidamise keelustamine mitme teise Euroopa riigi eeskujul ei ole põhjendatud ning et minkide loodusesse pääsemise järel on nende ellujäämistõenäosus väike. Keskkonnakaitseeksperdid rõhutasid, et ka üksikute väljapääsenud loomade puhul on võõrliigi koosmõju Eesti loodusele suur.

«Muudatused karusloomade kasvatamises ei saa kindlasti toimuda üleöö ja ootamatult, sel põhjusel soovisimegi osapooltega arutelu algatada,» selgitas keskkonnaminister. «Järgmiseks kohtumiseks analüüsitakse täiendavalt läbi teiste Euroopa riikide andmed ja näited ning hinnatakse täiendavalt võõrliigi loodusesse pääsemise tõenäosust ja mõju.»

Euroopa naarits on üks euroopa ohustatumaid imetajaid. Eestil on Euroopa naaritsa kaitsmise lipuroll kogu maailmas. Tallinna loomaaed vastutab Euroopa naaritsate üle-euroopalise paljundusprogrammi eest ja koordineerib loomaaedade vahelist loomade vahetust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles