Tallinna lähivallad: uusarendused toovad rohkem kahju kui kasu

Marti Aavik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Caro / Scanpix

Tormilise kinnisvaraarenduse küüsis Tallinna ümbruse vallad leidsid, et valglinnastumine on neile toonud rohkem kohustusi kui kasu, nii mõnigi arendaja on omagi kohustused valla peale lükanud.


Valglinnastumisest ei ole kohalikud omavalitsused Rae vallavanema Raivo Uukkivi sõnul võitnud, pigem on see kohustusi juurde toonud, rääkis ta möödunud nädalal ümarlaual, kus Tallinna lähivallad arutasid probleeme kinnisvaraarendajatega, kirjutab

Äripäev

.

Kiirustamise tulemus on nüüd Uukkivi sõnul käes: põllud on maju täis. Arendajat ei ole seadusele toetudes võimalik kohustada rajama lasteaeda, kooli ega spordihoonet, kurtis Uukkivi. «Eriti majandusseisaku tingimustes püüavad arendajad rohkem kohustusi omavalitsuse õlule lükata,» ütles Uukkivi.

Sauk: vallad rõõmustagu uute maksumaksjate üle

YIT Ehitus ASi juhatuse esimehe Priit Saugi sõnul peaksid vallavanemad rõõmustama, et saavad juurde uusi maksumaksjaid. Tema sõnul võiks seadus kehtestada ühtsed reeglid arendajate kohustuste kohta, samas ei tohi vallad unustada, et ka neil on kohustused.

«Mujal on ikka kombeks, et infrastruktuuri rajamisega tegelevad vallad. Eestis peavad arendajad selle ise tegema ja kõiki arendajaid ei võeta võrdselt,» kommenteeris Sauk.

Tallinna lähivaldade ettepanekut täiendada planeerimisseadust, nii et kohalikul omavalitsusel oleks selge alus kaasata arendaja piirkonda lisanduvate elanike jaoks lasteaedade, koolide, spordikomplekside või teede ehitusse.

Ühtsed reeglid vähendaksid ebavõrdsust nõudmistes

«Üritatakse võtta sealt, kust rohkem võtta annab. Suurtelt arendajatelt nõutakse rohkem, nii et selle ärahoidmiseks tulevikus oleksid ühtsed reeglid mõistlikud,» kirjeldas Sauk ebavõrdset olukorda erinevate arendajate vahel.
Kohalikud omavalitsused on vahel kompenseerinud infrastruktuuri rajamist, kuid harva, räägib Sauk.

Uukkivi sõnul on valdadel vaja areneda koos arendajate petuskeemidega. Selleks, et garantiid paika saada, lepib Rae vald arendajaga kokku kohustused, need hinnatakse ja seatakse hüpoteek, et tagada nende täitmine.

Samuti lepib Rae vald arendajaga kokku, et hoonete rajamiseks ei anta ehituslube enne infrastruktuuri valmimist. Kõik see tehakse juba enne detailplaneeringu algatamist lihtkirjalikult ning täpsustatakse enne vastuvõtmist notariaalselt, rõhutas Uukkivi.

Lasteaia nõudja ei luba seda oma naaberkrundile

«Riskianalüüsist selgus, et Muuga sadam pole meie risk, vaid hoopis lapsed,» selgitas Selirand. «Kogu valla eelarve läheb sinna,» ütles ta. «Samad inimesed, kes nõuavad lasteaeda, ei ole nõus lubama seda oma naaberkrundile.»

Isegi kui leitakse eraarendaja, kes on nõus ehitama lasteaia, siis ei pruugi naabrid olla nõus muutma maa sihtotstarvet elamumaast sotsiaalmaaks. Ilma selleta pole nõus vald aga riskima: on teada Tiskre juhtum, kus eralasteaed oli elamumaa peal. Üks kohalik elanik andis asja kohtusse ning võitis, mistõttu lasteaed suleti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles