Hinnatõus võib euro-ukse Eesti nina ees kinni lüüa

Foto: Repro

Aprillis tuli kaupade ja teenuste eest välja käia ligi kolm protsenti rohkem raha kui aasta eest. Analüütikute hinnangul võib hinnatõus anda hea põhjuse jätta Eesti eurotsooni ukse taha.

Suurimat mõju hinnaindeksile avaldasid mullu aprilliga võrreldes ligi kolmandiku võrra kallim mootorikütus ning enam kui kümnendiku kallinenud soojusenergia.

Rahandusministeeriumi teatel mõjutasid hinnatõusu eelkõige kogu Euroopat mõjutavad tegurid, nagu köögiviljade ja energia oluline kallinemine. Aasta teisest poolest peaks hinnasurve vähenema, sest kaob ka aktsiisitõusude mõju.

«Suhteliselt kiire hinnatõus on murettekitav,» tõdes arengufondi majandusekspert Heido Vitsur. Tema sõnul pidi Eesti oma positsioone deflatsiooniga parandama, aga seda ei suudetud teha. Buumiaja kümneprotsendiline hinnatõus oleks pidanud masuajal palkade vähenemisega kõvasti tagasi tõmbama, kuid seda pole juhtunud.

Vitsuri sõnul häirib teda elektrihinna tõus, sest kuigi selle osa peaks tarbijahindade kujunemisel olema 0,2 protsenti, võib kindel olla, et iga elektrihinna tõusu mõju on tegelikult kaks korda suurem.

Sisenõudlus ehk eestimaalaste soov ja võime kaupu-teenuseid tarbida on endiselt madal ning peaks Danske Marketsi vanemanalüütiku Violeta Klyviene sõnul pikemas perspektiivis inflatsioonisurvet vähendama. Samas on Danske Marketsi maailmaturu toorainehinnad endiselt riskitegur, mis võib hindu ülespoole lükata.

Hinnatõus ähvardab aga saada komistuskiviks Eesti europüüdlustele. «Siit võib tulla formaalne äraütlemise põhjus,» sõnas Vitsur. Tegelik põhjus peituks tema hinnangul tõsiasjas, mille ka Euroopa Keskpanga majandusanalüütik Jürgen Stark on välja öelnud: riigid, kelle sisemajanduse kogutoodang on väike, ei sobi eurotsooni.

Ka Klyviene tõdeb, et Euroopa Komisjon võib hinnatõusu küsimuse üles tõsta. Eurotsooni pürgivad riigid peavad oma inflatsiooni suutma hoida sellisel tasemel, et see ei ületaks eurotsooni kolme kõige madalama näitajaga riigi tulemust enam kui 1,5 protsendipunkti võrra. Euroopa Komisjon avaldab vaheraporti meie eurokõlblikkuse kohta kolmapäeval.

Nordea analüütik Annika Lindblad tunnistas Bloombergile, et kuigi inflatsiooninumbrid suurendavad komisjoni raporti vastu huvi, usub ta, et Eesti tunnistatakse eurokõlblikuks.

Vitsur ennustada ei soovinud: «Majanduslik loogika sunnib ütlema «ei», aga poliitilist ei oska ma prognoosida.»