Euroopa keskpanga juht kutsus Eesti pankurid Frankfurti
18. november 2013, 09:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolme panga juhid koos finantsinspektsiooni juhi Raul Malmsteiniga osalevad täna Saksamaal Frankfurdis esinduslikul nõupidamisel, mida juhib Euroopa Keskpanga (EKP) president Mario Draghi.
Lisaks Priit Perensile (Swedbank), Riho Undile (SEB) ja DNB juhile osalevad kohtumisel veel kolme Soome panga ning Hispaania ja Prantsusmaa suuremate pankade juhid.
Frankfurdis käivad keskpanga presidendiga kohtumas 128 panga esindajad, kes lähevad alates järgmise aasta novembrist EKP järelevalve alla, ja riikide pangandusjärelevalvete juhid. Eestist lähevad ühtse järelevalve alla kolm ülalnimetatud panka. Nordea ja Danske ei ole iseseisvad pangad, vaid Skandinaavia suurpankade filiaalid ja neid esindavad Frankfurdis Soome üksuste juhid.
Enne järelevalverolli täitmist viiakse läbi pankade põhjalik hindamine ehk stressitest, mille eesmärk on hinnata pankade bilanssi, kindlustamaks, et enne kui EKP pankade järelevalve üle võtab, oleks pankade bilanss puhas. Juhul kui pankades on probleeme, peavad nad leidma täiendavalt kapitali.
Pankade ja järelevalve juhtidega kohtumise eesmärk ongi tutvustada eeloleva hindamise protsessi. Pankade üle hakkab EKP nimel järele vaatama finantsinspektsioon.
Ehkki kohtumised on kinnised, on 13. novembril toimunud esimesest nõupidamisest, kus osalesid Saksamaa, Belgia, Küprose, Malta ja Luksemburgi pangad, üht-teist siiski teada. Pankurite sõnul kestis esimene koosolek kaks ja pool tundi, millest 90 minutit kulus küsimustele-vastustele.
Paljudele pankadele, eriti väiksematele, valmistab muret, et nad ei ole tehniliselt võimelised esitama kõiki andmeid, mida EKP neilt võrdlemisi lühikese aja jooksul nõuab.
«Me teame, et see on raske kõigile,» ütles pärast kohtumist Reutersile Saksamaa panga Nord/LB tegevjuht Gunter Dunkel.
«Väljakutse on gigantne suurtele pankadele ja veel suurem väikestele,» lisas tervishoiusektori ettevõtteid teenindava Deutsche Apotheker- und Ärztebanki (apoBank) tegevjuht Herbert Pfennig.
Eesti pankadel ei tohiks stressitesti läbimisega probleeme olla, sest kapitaliadekvaatsuse järgi on meie pangad tugevasti, et mitte öelda isegi ülekapitaliseeritud.
Euroopas tervikuna on olukord roosilisusest kaugel ja EKP peab olema usalduse taastamiseks pangandussektori vastu range. Samas ei tohi olla liiga range, sest siis võib selguda, et pangad vajavad liiga palju lisakapitali, ning see võib kahandada taas usaldust pangandussektori vastu.
Stressitest on üks osa Euroopa Liidu liikumisel pangandusliidu loomise poole. Hindamine kestab 12 kuud ehk see peab olema lõppenud järgmise aasta oktoobri lõpuks. Hindamise peaeesmärk on tagada pangandussektori läbipaistvus, st parandada pankade seisukorda kajastavate andmete kvaliteeti. Samuti kindlustada, et pangad oleksid täiesti elujõulised ja usaldusväärsed. Lisaks ühtsele pangandusjärelevalvele hõlmab pangaliit ühtset hoiuste tagamise ja kriisihaldussüsteemi.