OECD hoiatas karmilt Prantsusmaad

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsuse president Francois Hollande ja OECD peasekretär Angel Gurria (paremal).
Prantsuse president Francois Hollande ja OECD peasekretär Angel Gurria (paremal). Foto: AP

Rikaste riikide klubi OECD hoiatas Prantsusmaad, et viimane on majandusreformide osas teistest Euroopa riikidest maha jäänud ning peab astuma otsustavaid samme oma konkurentsivõime taastamiseks.

OECD põhjalik 87-leheküljeline raport kujutab endast väga tõsist noomitust president François Hollande’i sotsialistlikule valitsusele, mis pole Euroopa suuruselt teise majanduse kapitaalremondi nimel piisavalt pingutanud.

 

Nagu kirjutab Financial Times, «ei ole» Prantsusmaa OECD hinnangul «oluliselt parandanud» oma rahvusvahelist positsiooni pärast 2008. aastal vallandunud finantskriisi. 

 

«Juba mitu aastat tegelevad paljud Euroopa riigid põhjalike reformidega ning kiirendavad nende [reformide] rakendumist. Prantsusmaa kohta seda öelda ei saa,» seisab raportis.

 

Et sõnum kindlasti kohale jõuaks, rõhutab OECD peasekretär Angel Gurría eessõnas: «[Prantsuse valitsuse] praegused jõupingutused tuleks panna kirja põhjalikuma ja sidusama strateegiana, fundamentaalsete reformidena tõstmaks tootlikkust ning taastamaks Prantsuse tööstuse olemuslikku konkurentsivõimet.»

 

Hollande, kes peab kodumaal tõrjuma kriitikat nii vasemalt kui paremalt, kinnitab küll vastupidist ning väidab, et tema reformid (kärpimaks eelarvedefitsiiti, langetamaks tööjõukulusid, vabastamaks tööturgu ja vähendamaks pensionipuudujääki) hakkavad kandma vilja.

 

Raport toob aga ära pika nimekirja struktuursetest probleemidest Prantsusmaal, mille tõttu riik kaotab globaalses lõikes turuosa kiiremini kui ükski teine suurmajandus.

 

Näiteks märgitakse ära Prantsusmaa tööjõukulude kõrge alammäär (80 protsenti üle OECD keskmise), avaliku teenistuse suured kulud (27,4 protsenti SKTst), raske tööjõumaksude koorem (50 protsenti palgakuludest) ning kesk- ja kohalike omavalitsuste «tuhandekihiline kook» (viimaseid on Prantsusmaal lausa 36 700).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles