Riigikontroll: uus riigieelarve seadus vähendab parlamendi rolli
13. november 2013, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll saatis riigikogu rahanduskomisjonile hoiatava kirja, kus toob välja riskid seoses uue riigieelarve seaduse regulatsioonidega, mis vähendavad parlamendi rolli riigi strateegiliste otsuste tegemises.
Riigieelarve seaduse eelnõuga kavandatakse ümber korraldada strateegilise planeerimise süsteem. Riigikontroll näeb põhjust kahelda seletuskirja väites, et eelnõuga suurendatakse riigikogu rolli selles süsteemis. Riigikontrolli hinnangul see roll pigem väheneb ja muutub ebaselgemaks.
Praegu võib riigikogu oma äranägemise järgi algatada ning vastu võtta poliitika alusdokumente. See võimalus jääb riigikogule ka tulevikus alles, kuid kaovad eriseadustest tulenevad kohustused kinnitada olulisi arengukavasid.
Uue riigieelarve seaduse eelnõu näeb ette, et riigieelarve strateegiast kehtestatakse kindlad eelarvelised kululaed. Riigikontroll juhib oma kirjas tähelepanu, et , et eelnõus ei ole täpsustatud, kuidas toimitakse, kui riigikogu kiidab heaks poliitika põhialused või soovib muuta mõnda arengukava viisik, mille elluviimiseks tuleks muuta valitsuse seatud kululagesid.
Selgusetuks jääb ka see, kuidas ja mille alusel on võimalik ja õigustatud riigikogul sekkuda valitsuse kehtestatud kululagedele muutmisse.
Riigikontroll nendib oma kirjas, et valitsuse domineeriva rolli kinnistamine strateegilises planeerimises tundub olevat põhimõtteline, kuna kõnealuse eelnõu menetluse käigus on eelnõust peaaegu täielikult kadunud regulatsioon riigikogu rollist strateegilises planeerimises.
Riigikontroll rõhutab, et riigikogu peab selgelt otsustama, kas nende selline roll on vastuvõetav ja soovitav või mitte.
Ühtlasi juhib riigikontroll tähelepanu, et riigikogu järelevalve tagamiseks on riigikontroll soovitanud riigieelarve seadusega kehtestada täpsed nõuded ka valitsuse esitatavale tegevusaruannetele. Rahandusministeerium samas ei ole pidanud seda seaduse koostamisel vajalikuks.
Ühtlasi on riigikontroll ka eelnõu stabiliseerimisreservi ning kohalike omavalitsuste rahastamist puudutavates küsimustes.
Rahandusministeerium kinnitab oma vastuses riigikontrolli kriitikale, et eelnõu kehtestab ühtsed reeglid, et kõik valitsuse poolt kinnitatavad valdkonna arengukavad arutatakse eelnevalt riigikogus.
Sellega saab riigikogu ministeeriumi hinnangul sisulise võimaluse esitada oma seisukohad kõigi valdkonna arengukavade kohta. Praegu on riigi tegevuste planeerimine olnud valdkondade vahel ebaühtlane.
Riigikogu otsustusvabadust ei muuda ministeeriumi kinnitusel ka plaanitavad selgemad nõuded riigi eelarvestrateegiale, kuna muudatused reguleerivad valitsuse tegevust riigi eelarvestrateegias ning riigieelarve eelnõu koostamisel enne riigikogule esitamist.
Lihtsustub ka iga-aastasest riigieelarvest ülevaate saamine ning lisanduvad Eesti Panga avalikud arvamused riigi majandusprognoosidele ja eelarvepositsioonile, lisas ministeerium.