Eesti Pank: majanduskasvu ohustab lisaks nõrgale väliskeskkonnale palgasurve
11. november 2013, 11:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamine majanduskasvu piirav tegur on jätkuvalt nõrk väliskeskkond ning hoolimata euroala majanduse järk-järgulisest paranemisest on viimastel kuudel Eesti peamiste kaubanduspartnerite selle aasta impordi prognoose võrreldes kevadega alandatud, teatas Eesti Pank.
Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi arvas kolmanda kvartali alguses ligi kaks kolmandikku tööstusettevõtetest, et peamine tootmist piirav tegur ongi nõudlus.
Kuigi Eesti eksport vähenes kolmandas kvartalis tempokalt, on selle mõju Eesti ettevõtete lisandväärtusele väiksema ulatusega. Eksport on vähenenud enim madala lisandväärtusega kauba seas ning ekspordi langus peegeldub ka impordi vähenemises.
Nõrka väliskeskkonda tasakaalustab majapidamiste tarbimise kasv, mis on saanud hoogu tööpuuduse vähenemisest ning palgakasvust.
Kiire palgakasvu varjupooleks peab keskpank aga tootmise kallinemist, mis piirab eksportiva sektori arengut. Tootlikkusest kiirema palgatõusu tõttu suurenes ühe toodanguühiku tootmiseks vajaliku tööjõu kulu esimesel poolaastal keskmiselt ligi 7 protsenti, kuid Euroopa Liidus keskmiselt 1,3 protsenti.
Tempoka tarbimise kasvuga samal ajal investeeringud kahanesid, millel on mitu põhjust. Välisnõudluse aeglane taastumine pärsib investeeringuid, kuna tööstusettevõtete tootmisvõimsused on tavapärasest vähem rakendatud ning vajadus investeeringute järele on seetõttu väiksem.
Investeerimist mõjutab ka palgasurve, mistõttu on ehitusinvesteeringud kallinenud märgatavalt. Kolmandaks põhjuseks peab pank ühekordsete energiaefektiivsusega seotud investeerimisprojektide lõppemine.
Hoolimata majanduskasvu ajutisest aeglustumisest ning oodatust nõrgemast väliskeskkonnast ei ole ootus maailmamajanduse edasise taastumise suhtes kuigi palju muutunud. USA ja euroala majanduse elavnemine peaks aitama järk-järgult kiirendada ka Eesti välisnõudluse kasvu ning majanduskasvu.
Statistikaameti kiirhinnangu kohaselt kasvas majandus kolmandas kvartalis nii aasta- kui ka kvartalivõrdluses 0,4 protsenti.