Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,4 protsenti, teatab Statistikaamet.
Majanduse aeglustumine jätkus
11. november 2013, 09:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP tõusis võrreldes eelmise kvartaliga samuti 0,4 protsenti.
Majanduskasvu panustas juba teist kvartalit järjest enim kaubanduse tegevusala jaekaubanduse stabiilse kasvu toel. Suurimad SKP kasvu positiivselt mõjutajad olid veel info ja side ning haldus- ja abitegevuse tegevusalad.
Ehituse tegevusala, mis oli eelmisel aastal üks peamisi majanduskasvu vedaja, näitas sarnaselt 2013. aasta kahe esimese kvartaliga langustrendi. Ehituse tegevusala oli kolmandas kvartalis suurim majanduskasvu pidurdaja. Ehituse languse taga võib näha Euroopa Liidu vahendite (lõppemas on eelarveperiood 2007–2013) ja CO2 müügitulude äratarvitamist. Lisaks olid suurimad SKP vähendajad veel kinnisvaraalane tegevus ning põllumajandus.
Eesti suurima tegevusala (töötlev tööstus) muutus jäi hinnamõjusid arvesse võttes 2012. aasta kolmanda kvartali tasemele. Töötleva tööstuse lisandväärtus sõltub toodangu väljaveost, mille kasv kolmandas kvartalis aeglustus. Töötleva tööstuse toodangu eksport mõjutab kogu majanduse kaupade väljavedu. Hinnamõjusid arvesse võttes kahanes kaupade eksport kolmandas kvartalis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kolm protsenti, kaupade import kasvas ühe protsendi.