Tallinna Sadam näeb suurimat reisijate kasvu Peterburi suunal
9. november 2013, 20:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Sadam prognoosib oma strateegias 2020. aastaks reisijate kasvu üle 10 miljoni piiri, kõige suuremat potentsiaali näeb sadam sel perioodil Peterburi liinis.
«Ma tahaks loota, et hiljemalt juba paari-kolme aasta jooksul hakkab liinil käima laev nagu Stockholmi, kas siis iga päev, mis oleks väga ideaalne, või vähemasti üle päeva,» rääkis Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand intervjuus BNS-ile.
Vahemaa Stockholmi ja Tallinna ning Peterburi ja Tallinna vahel on Kaljuranna sõnul väga sarnane, samas on Peterburis potentsiaalseid kliente ligikaudu viis miljonit. «Soov tulla Peterburist Tallinna on ilmselgelt ka olemas,» ütles ta.
«Selle liini üks suur potentsiaal on see, et venelaste seas on nii-öelda meritsi reisimise nälg, sellepärast et neil ei ole neid võimalusi olnud siin aastakümneid,» rääkis ta. «See vajab lihtsalt sissetöötamist Vene poole pealt.»
«Kõik see, mis siin täna toimub, on selle testimine ja sisse elamine," ütles Kaljurand. "Tahaks väga loota, et juba sel suvel on võimalik ka Peterburist Tallinnasse tagasi saada samal õhtul, kui see laev siit sinna läheb.»
Edasised sammud olekski tema sõnul juba täiendava laeva soetamine, mis hakkab ainult Tallinna ja Peterburi vahet käima.
«Potentsiaali reisijate arvu kasvus näeb sadam ka Stockholmi liinis. Meie jaoks ongi natuke üllatav, et reisijate arv on stabiilsena seisnud kuskil miljoni reisija all juba väga pikki aastaid,» ütles ta.
Kuigi ühte pidi on reisijate arv Kaljuranna sõnul kasvanud selles mõttes, et kui enne liikusid Eesti kaudu ka leedulased ja lätlased, siis pärast Riia-Stockholmi liini avamist läksid kõik need reisijad sinna ära, aga Eestis reisijate arv kukkunud ei ole. «Aga kui me absoluutnumbrites vaatame, siis meil kasvu nagu ei ole.»
«Me oleme seda ka Tallinkiga arutanud, et kuskil pool miljonit reisijat võiks veel olla, kui vaadata kasvõi laeva täitumist või vaadata seda, kuidas rootslased Soomes käivad,» sõnas ta. Kaljuranna sõnul on Tallinki inimesed seda kommenteerinud, et seoses Eestiga seostuvad rootslastele endiselt veel turvalisuse küsimused. «Rootsi poole peal on see aeg-ajalt ikka päevakorras ja valitakse siis pigem Soome kui meile tulla,» märkis ta.
Kaljurand märkis ka, et isegi Helsingi liinil on veel väike potentsiaal kasvada. «Me oleme siin arvanud 3-4 aastat tagasi, et see piir on käes, aga üllatus-üllatus, liin kasvab viis protsenti igal aastal,» ütles Kaljurand.
«Need kasvuprotsendid ei saa enam viie protsendi juures olla, aga 1-2 protsendi võrra võib ka see liin loodetavasti veel kasvada,» lisas ta.