Balti peaministrid: elektrituru avamiseks tuleb suurendada koostööd

Liina Valdre
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Ansipi auto äratas Tallinna-Tartu maanteel tähelepanu kiiruse tõttu.
Andrus Ansipi auto äratas Tallinna-Tartu maanteel tähelepanu kiiruse tõttu. Foto: Marina Pushkar/Postimees

Balti riikide peaministrite tänasel kohtumisel Riias tunnistati vajadust suurendada valitsustevahelist koostööd elektrituru täielikuks avamiseks ning Baltimaade transpordiühenduste parandamiseks.

Kohtumise peateemaks oli Baltimaade ühtse elektrituru avamise lõpuleviimine, mis looks võrdsed tingimused tarbijatele ja tootjatele ning tagaks elektrihindade stabiilsuse, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Parema koostöö tagamiseks valitsuste vahel ning turuosaliste usalduse suurendamiseks otsustasid peaministrid anda täiendavad ülesanded Baltimaade Ministrite Nõukogu energiakomiteele.

Peaminister Ansipi hinnangul on elektriturul vajalik kiire tegutsemine elektrihindade stabiliseerimise ja turutõrgete vähenemise nimel.

„Praegune Balti elektriturukorralduse mudel vajab kindlasti ülevaatamist ja valitsustevahelise koostöö parandamine turu täieliku avamise lõpuleviimiseks on kindlasti samm edasi,“ rääkis Ansip.

Baltimaade transpordiühenduste teemat arutades rõhutas peaminister vajadust luua tuleva aasta alguseks Rail Balticu ühisettevõte ning esitada ühine taotlus Euroopa Ühendamise Rahastule.

Eesti on seisukohal, et riikide kohustused seoses Rail Balticu projektiga peaksid olema sätestatud ka rahvusvahelise leppe tasemel.

Valitsusjuhid leppisid ühtlasi kokku, et aasta alguses loodud ühisettevõte esitab 2014. aasta kevadel taotluse Euroopa Ühendamise Rahastule Rail Balticu raudtee finantseerimiseks. Samuti otsustati alustada ettevalmistusi riikidevahelise rahvusvahelise leppe sõlmimiseks, et tagada projekti ühtlane areng kõikides Balti riikides.

Eesti on huvitatud raudteetaristu loomisest, mis võimaldaks rongidele kiirust vähemalt 240 kilomeetrit tunnis ja seda kogu trassi ulatuses Tallinnast Pärnu, Riia ja Kaunase kaudu Poolani.

Eesti initsiatiivil võeti kohtumise päevakorda ka ühtse digitaalse turu käivitamine aastaks 2015. Kohtumisel tõdeti, et Euroopa majanduskasvu potentsiaal sisaldub digitaalsetes lahendustes.

Peaminister tõi välja, et selles küsimuses on oluline digiallkirja ja digitaalsete usaldusteenuste määruse kiire menetlemine ja kokkuleppele jõudmine.

Eesti kavatseb tuleval aastal Balti Ministrite Nõukogu eesistujana teha konkreetsemaid ettepanekuid Balti riikide koostööks ühtse digitaalse turu käivitamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles