Huvigrupid avaldasid maksumuudatuste kohta teravat kriitikat

Liina Valdre
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilsel rahanduskomisjoni istungil võttis maksumuudatuste küsimuses teravalt sõna kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman.
Eilsel rahanduskomisjoni istungil võttis maksumuudatuste küsimuses teravalt sõna kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman. Foto: Andres Haabu

Riigikogu rahanduskomisjoni ligi neli tundi kestnud maratonistungil  said huvigruppide esindajad  edastada oma kriitika palju poleemikat tekitanud sõiduautode maksustamise ja käibedeklaratsiooni lisaga seotud küsimustes.

Komisjon tahtis sellega leevendada olukorda, mis oli tekkinud sellest, et eelnõude algatajad ei olnud selle ettevalmistamisel  asjaosalisi piisavalt kaasanud. Automüüjate liidu juht Arno Sillati sõnul oleks pidanud taoline istung toimuma siiski oluliselt varem ning sihtgruppidega oleks pidanud asja sisuliselt arutama enne eelnõudega välja tulemist.

Eelnõude algatajatel istungilaua taga ilmselt kerge ei olnud, sest huvigruppide kriitika oli nende vastu üksmeelne ning terav. Kollektiivselt leiti, et eelnõu on ettevalmistatud kiirustades, plaanitavad muudatused on ebaproportsionaalsed, suurendavad maksu- ja halduskoormust, nende taga olevad arvutused on tunnetuslikud ning analüüsid puudulikud.

«Ma ei saa aru, kuidas asjad saavad tekkida tunnetuslikult. Analüüs on järelikult puudu. Maksuasjades võiks olla täpsed kalkulatsioonid ning usuasjad võiksid jääda pühakotta,» oli kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman rahandusministeeriumi ja maksuameti töö suhtes kriitiline.

Eesti väikseid ja keskmisi ettevõtjad ühendava EVEA presidendi Kersti Krachti hinnangul on probleem ka selles, et rahandusministeerium vaatab teemat väga kitsast kontekstist. «Kui riigieelarvesse on raha vaja, siis selleks tehakse teatud muudatusi, aga mida see laiemalt endaga kaasa toob, milline on selle tegelik mõju ettevõtlusele, seda tegelikult üldse ei hinnata,» märkis ta.

Lisaks sellele, et huvigruppide esindajad tunnevad, et neid ei ole piisavalt kaasatud, ilmnes, et kogu informatsiooni ei ole ka seadusandjal endal. 

Käibemaksupettuste vähendamiseks on kavas kehtestada käibedeklaratsiooni lisa vorm  vähemalt 1000-euroste tehingutega seotud arvete kajastamiseks.  Praegu, kus eelnõu esimene lugemine on riigikogus juba möödas, ei ole rahanduskomisjoni esindajad aga seda vormi veel näinud. «Seadusandja ei saa otsustada, kui tal puudub tegelik ülevaade, » oli komisjoni liige Aivar Sõerd kriitiline.

Maksuametit istungil esindanud peadirektori asetäitja  Egon Veermäe kinnitas, et huvigruppide kriitikast hoolimata ei ole nende eesmärgiks ausate ettevõtjate elu raskemaks teha ning rõhutas süsteemsete muudatuste vajalikkust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles