Eesti Energia: põlevkivi maksustamisel kasutatakse valesid signaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommenteerides riigikontrolöri hinnangut, et põlevkivi peaks senisest enam maksustama, ütles Eesti Energia keskkonna arendusjuht Tõnis Meriste, et põlevkivi maksustamisel kasutatakse valesid signaale.
«Põlevkivitööstuse parima teadmise järgi on täna ja edaspidi võimalik kompenseerida kogu põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamõju ning teenida põlevkiviressursi omanikule olulist tulu. Tänaseks ei ole esitatud usutavaid vastupidiseid analüüse,» ütles Meriste.
Tema sõnul on põlevkivi kui ressursi väärtus tegelikult oluliselt suurem kui riik seda kasutusõiguse tasu kaudu ettevõtetelt saab, sest kasutusõiguse tasu pole seotud tootest saadava lisaväärtusega.
«Samas ei ole keskkonnatasude suurus seotud tegeliku tuvastatava keskkonnamõjuga - keskkonnatasud on oluliselt suuremad kui tegelikud keskkonnamõjud. Seda tõendab asjaolu, et riik ei kasuta suuremat osa laekunud keskkonnatasust keskkonnamõjude leevendamiseks,» kirjeldas Meriste.
Näiteks 2005-2011 maksti tema sõnul Ida-Virumaalt Keskkonnainvesteeringute Keskusele 72,5 protsenti keskkonnatasudest, kuid Ida-Virumaale suunati 2007-2011 keskkonnainvesteeringuteks tagasi vaid 8,6 protsenti.
Samas nentis Meriste, et riigil on põlevkiviressursi omanikuna mõistlik juurutada nafta turuhinnast sõltuv ressursitasu. «Tasu suurus ning selle muutumine ajas sõltub väga oluliselt riigi kui ressursi omaniku eesmärgist. Eelkõige sellest, kui kiiret investeeringute lisandumist põlevkivitööstusesse soovitakse näha. Tänane parim teadmine ütleb, et Euroopa kliimapoliitika vähendab põlevkivi tulevast väärtust Eestis, mille tõttu oleks mõistlik motiveerida kiiret investeerimist,» rääkis Meriste.